Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuusiku "Altveski" vesiveski
Mälestise registri number 15344
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 30.10.17

Inspektor: Restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik, Dan Lukas

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Veskihoone, Vesiveski, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Vesiveski, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna kompaktse, varaklassitsistliku, paremini säilinud mõisaansamblisse kuuluv majandushoone.

Sisestatud: 10.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Suur, kõrge soklikorrusega. krohvitud poolkelpkatusega kivihoone. Aknad erineva suuruse ja kujuga. Räästaääres karniis. Katusel vintskapid.

Sisestatud: 13.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Kuusiku Altveski vesiveski näol on tegemist pika, mitmes järgus ehitatud, põhimahus krohvitud paekivihoonega. Hoone S-otsas paiknevad ruumid, mille viimasteks funktsioonideks on olnud höövliruum, sepikoda, panipaik ja garaaž. Seejärel tuleb põhimahuga ristipidise asetusega saekaater, millele järgnevad mootoriruum, puutöökoda, riietusruum, teritusruum ning eluruumid, mis laienevad ka põhjas paiknevasse puidust hoonemahtu. S-osa ruumid on 1-korruselised, pultkatustega. Ülejäänud hoone on 2-korruseline ning kannab viilkatust. Tuleohutuse tagamiseks on veski N-poolsed osad eraldatud kahe tulemüüriga, mille kõrvalt ulatuvad välja korstnapitsid. O-fassaadil, endise jahuveski osas, paikneb kottide ülesvinnamise vintskap. Katuse W-küljel 2 hilisemat vintskappi. Viimastes põlengutes on pool hoonest kaotanud oma vanemad katusekatted — siin näeme eterniiti. Endisest jahuveskist N-poole jääval hooneosal on aga silinud vanem kimmkatus ning selle peal tsementkivist katusekate. Kimmkatus on ka kõige N-poolsemal hooneosal, kuid seda katab eterniit. Interjööris on kõige enam ajaloolist substantsi säilinud tulekahjudest puutumata jäänud eluruumide-osas (aknad, uksed, põrandad, tapeedikihid, trafarettmaalingud jms).
(Mari Loit 2012, muinsuskaitse eritingimused)

Sisestatud: 25.03.2014.

Mälestise ajalugu


Kuusiku mõisat (Saage) on esmamainitud 1467. aastal, mil ta kuulus von Wrangellidele. Von Wrangellide omandusse jäi ta kuni Põhjasõjani. 18. sajandil oli mõis von Hastferite valduses.
1820. aastal omandas selle Georg von Lilienfeld. Von Lilienfeldide aadliperekonna kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Maamõõtja S. Dobermanni andmeil oli 18. sajandi lõpuks mõisas peale nimetatud ettevõtete (tärklisevabrik, viinaköök, vase-, sae- ja jahuveskid) rajatud kõik mõisaansamblile iseloomulikud hooned — hobusetall, kaks aita, karjatall, sepikoda, rehed ja puidust härrastemaja. 20. sajandi algul — mõisate eksisteerimise lõppjärgus oli majanduselu Kuusiku mõisas tavapärastes rööbastes. Töötasid edasi viinavabrik (kus nüüd valmistati ka tärklist), jahu- ja saeveskid. Millal veskihoone Kuusiku jõe alamjooksule rajati, pole täpselt teada. Kindlasti oli see olemas juba 18. sajandil.
Hoonet on laastanud mitmed tulekahjud. Viimane neist toimus 1963. aastal. Ka enne 1947. aastat toimus põleng.
(Mari Loit, 2012, muinsuskaitse eritingimused).

Sisestatud: 25.03.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 22.02.2016.