15344 Kuusiku "Altveski" vesiveski
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kuusiku "Altveski" vesiveski |
---|---|
Mälestise registri number | 15344 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 17.06.1998 |
Registreeritud | 17.06.1998 |
X-koordinaat | 541267.48 |
Y-koordinaat | 6536533.81 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(17)
Paikvaatluse kuupäev: 13.11.22
Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Veskihoone, Vesiveski, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Vesiveski, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Piirkonna kompaktse, varaklassitsistliku, paremini säilinud mõisaansamblisse kuuluv majandushoone. |
Kirjeldus Suur, kõrge soklikorrusega. krohvitud poolkelpkatusega kivihoone. Aknad erineva suuruse ja kujuga. Räästaääres karniis. Katusel vintskapid. |
Kirjeldus Kuusiku Altveski vesiveski näol on tegemist pika, mitmes järgus ehitatud, põhimahus krohvitud paekivihoonega. Hoone S-otsas paiknevad ruumid, mille viimasteks funktsioonideks on olnud höövliruum, sepikoda, panipaik ja garaaž. Seejärel tuleb põhimahuga ristipidise asetusega saekaater, millele järgnevad mootoriruum, puutöökoda, riietusruum, teritusruum ning eluruumid, mis laienevad ka põhjas paiknevasse puidust hoonemahtu. S-osa ruumid on 1-korruselised, pultkatustega. Ülejäänud hoone on 2-korruseline ning kannab viilkatust. Tuleohutuse tagamiseks on veski N-poolsed osad eraldatud kahe tulemüüriga, mille kõrvalt ulatuvad välja korstnapitsid. O-fassaadil, endise jahuveski osas, paikneb kottide ülesvinnamise vintskap. Katuse W-küljel 2 hilisemat vintskappi. Viimastes põlengutes on pool hoonest kaotanud oma vanemad katusekatted — siin näeme eterniiti. Endisest jahuveskist N-poole jääval hooneosal on aga silinud vanem kimmkatus ning selle peal tsementkivist katusekate. Kimmkatus on ka kõige N-poolsemal hooneosal, kuid seda katab eterniit. Interjööris on kõige enam ajaloolist substantsi säilinud tulekahjudest puutumata jäänud eluruumide-osas (aknad, uksed, põrandad, tapeedikihid, trafarettmaalingud jms). |
Ajalugu Kuusiku mõisat (Saage) on esmamainitud 1467. aastal, mil ta kuulus von Wrangellidele. Von Wrangellide omandusse jäi ta kuni Põhjasõjani. 18. sajandil oli mõis von Hastferite valduses. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |