Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Purila mõisa peahoone
Mälestise registri number 15346
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisakompleksi peahoone (109019828)

Inspekteerimised(25)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.01.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Kompaktne 19.s. algusest pärineva mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 13.05.2003.

Mälestise kirjeldus


Baroki ühe hilisema näitena on peahoone kõrge kelpkatusega 2-korruseline krohvitud kivimaja. Üldkujult kompaktne ja algselt suhteliselt dekoorivaene. Hoone fassaad on liigendatud kahe järsult eenduva otsarisaliidiga. Peakorrus on alumine, teine on suhteliselt madal mezzaninokorrus. 1930.a-tel lisati rikkalik eklektiliselt mõjuv dekoor: aknapealsed karniisid, laiad krohviraamistused, girlandidega ehispinnad jne. Peauks sarnaneb Tallinna 19.s. alguse tisleritöödega. Vestibüülis on puidust chinoiserievõrega peatrepp, ruumides varaklassitsistlikud tiibuksed. Saalis illusionistlikud seinamaalingud 19.s. algusest (avati 1984). N-tiivas lõpetab anfilaadi väike ümara põhiplaaniga salong. (EA)

Sisestatud: 13.05.2003.

Mälestise ajalugu


Kirjalikes allikates mainitakse Purila mõisa (Purgel) esmakordselt 1513. aastal. Sel ajal olevat mõis kuulunud Pirita kloostrile 1611. aastal oli mõisaomanikuks M. Engelhard. Vene kroonumõisaks sai Purila 1739. aastal. Paarkümmend aastat hiljem ostis mõisa F. Löwen. Mõisaomanik vahetus taas 18. sajandi lõpuaastail, mil mõis läks F. von Helffreichile. Siis ehitatigi 1810 praegune härrastemaja. Helffreichidele kuulus Purila mõis pikka aega. Alles 1900. aastal tuli mõisa uus omanik - Fr. Maydell. 19 aastat hiljem, seoses maareformi ja maade võõrandamisega, jäid Maydellid Purilast ilma
Mõisate võõrandamise järel renditi peahoone Maakarja Kasvatuse seltsile, kes rajas Purilasse karjatalitajate kooli
Peale sõda oli hoone ja pargi valdajaks Eesti Korpus, aastatel 1953-1957 tegutses siin Eesti NSV Ministrite Nõukogu abimajand ning seejärel asus mõisahoones sovhoosikeskus (Rapla rajooni pargid, 1980).

Purila mõis on olnud tihedalt seotud 1858. aastal toimunud Mahtra sõja sündmustega. Sel ajal kuulunud Purila mõis Mahtra omaniku isale (Helffreichid). Siia moodustati karistusekspeditsiooni keskus, kuhu koondati enne Tallinna vanglasse saatmist mässust osa võtnud

Sisestatud: 13.05.2003.

Meedia


- Purila mõisa hetkeseis on nukker ning tulevik ebaselge
http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=507874

Sisestatud: 08.01.2008.