Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vigala linnuse territoorium vallikraaviga
Mälestise registri number 15376
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number 507
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Vasallilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Ehitise jäänused, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.
Keskaegsele kindlustusele iseloomulike kaitserajatiste jäänused, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht, maastikuliselt eristatav, kirjalikult dokumenteeritud pärimusega seotud koht.

Sisestatud: 21.03.2016.

Mälestise kirjeldus


Linnuse tuumiku moodustas suur, massiivne neljatahuline tornelamu mõõtmetega 22,0 x 24,2 m. See oli inglise keeptoweri laadis ülipaksude seintega (3 - 5,3 m) ja keldris asunud kesksambaga (sama Vao ja Pöide tornlinnuses) hoone. Torni kaitses põhja poolt kaks eeslinnust, idast zwingerilaadne kindlustus. Nõrgemate seintega eeshoovis paiknesid hiliskeskaegsed ehitised.
(Kalvi Aluve, Eesti Arhitektuur )

Sisestatud: 17.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Tänaseks on linnusest säilinud maa-alused osad. Linnuse müüridele on ehitatud 1939. aastal jaoskonnaarsti elamu. Elamu läänepoolne välissein on ehitatud linnuse läänepoolsele müürile.
Hästi jälgitavad on ka linnust lõunapoolt piiranud vallikraavid (praegu tiik). Idapoolse vallikraavi kohale on nõukogude perioodil ehitatud tee - tee ületab jõge kunagise vesiveski asukohas.

Sisestatud: 25.01.2013.

Mälestise ajalugu


Vigala läänilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandi alguses, esmamainitud 15. sajandi keskel; kuulus v. Uexküllidele. Paiknes Enge jõe lõunakaldal Naravere oja suudmest ida pool; seega olid linnuse põhja- ja lääneküljel looduslikud vesitõkked, lõuna- ja idaküljes kunstlikult rajatud vallikraavid. Linnus purustati Liivi sõjas 1560. a. ja 1581. a.; praegu on säilinud vaid maa-aluseid keldreid ja müüriosi.
1896. a. kaevas ja mõõdistas linnust G. O. Hansen. Väljakaevamistel saadud info põhjal oli lossil kaks kindlustatud hoovi, kaitsemüüri üldpikkus 68 meetrit ja õue laius 33,5 m. Lossi peahoone, elamu, oli 21,35 m lai ja 24 m pikk. Lossil oli mitu torni ja peavärav vastu Kivi-Vigala jõge. Jõevett oli võimalik tammi abil üles paisutada ja vaenlase juurdepääsu raskendada. Lossi külje all asus vesiveski.

Sisestatud: 17.09.2007.

Mälestise ajalugu


Vigala mõisa on esmakordselt kirjalikult mainitud 1420. aastal (Nicolaus Üxkülli päranduse testamendis).
Vigala lossi on esmamainitud 1453. aastal, kui Saaremaa piiskop Ludolf andis loa Conrad Üxküllile liita Vigala ühiseks lääniobjektiks Päri mõisaga. Dokumendis on nimetatud "Vigala loss ja mõis".
Vigala loss sarnaneb Lätis asuva Bauska lossi varemetega - Bauska loss on ehitatud 1443. aastal. Võib arvata, et Bauska loss oli Vigala lossi ehitamisel eeskujuks või ehitati need ühel ajal.
Venelaste sõjakäigu ajal 1560. aastal põletati loss esmakordselt, mis järel see uuesti üles ehitati. 1576. aastal langes loss uuesti venelaste kätte ja jäi nende valdusse kuni 1581. aastani. Üxküll ei jõudnud lossi enam üles ehitada.
Kui Kivi-Vigala mõisas püstitati suur Jõgimaa kivirehi, lammutati varemed ning kivid kasutati rehemüüridesse ja rohuaia piirdesse.
Vigala jaoskonnaarsti ametisse seadmisega määrati lossi ja mõisa lähem maa-ala arstitaluks ja arsti elumaja püstitati lossivaremetele. (elamu ehitusaeg 1939)
(Väljavõte: Vigala kihelkonna ajalugu M. Aitsam, 2006)

Sisestatud: 25.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 21.03.2016.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Kivi-Vigala_vasallilinnus

Sisestatud: 13.05.2011.