Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Päärdu mõisa park
Mälestise registri number 15378
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
Mälestise vana number 505
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna 19.s. mõisaansamblisse kuuluva segastiilis pargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 24.09.2004.

Mälestise kirjeldus


5 ha park on rajatud Velise (Päärdu) jõe ja maantee vahelisele alale olles üks osa väikesest Päärdu külast. Vabakujuline park on enamasti tasase reljeefiga, regulaarne terrassiline, peahoone tagune ala laskub terrassidena jõeni. Samasugune asetus ja kujundus oli tüüpiline enamus ümberkaudsetele mõisaparkidele.(Konuvere, Kabala)
Pargi esiosa moodustab 19. sajandil rajatud parkmetsa ilmeline tihe puistu. Puistu peamise koosseisu moodustavad kuused, kased, lehised. Parkmetsa ülesandeks oli luua kontrast suurele esiväljakule ja peahoonele. Pargi keskosa on võrdlemisi avar ala, vaated eemalt maastikult peahoonele on jäetud avatuks. Algselt avanes esifassaadi kohalt ligi 2 km pikkune vaade Pallase karjamõisale. Siht kulges diagonaalis läbi metsa
Ringikujuline lage esiväljak on piiratud teega ja palistatud äärekividega. Viimased tõstavad muruväljaku muust alast veidi kõrgemale. Osaliselt ümbritsevad mõisaõue kõrvalhooned.
Peahoone taha jääb kitsas lage ala, millele järgneb tihedam puistu võimsate tammede, pärnade, jalakate ja lehistega. Ilmselt oli siin tegemist terrassidena jõele laskuva barokkaiaga. Praeguseks on terrassiline kujundus rikutud ning vaated jõele sulgunud.
Peahoone taga asub ka väike metsistunud puuviljaaed.
Pargis oli algselt kolm väikest tiiki. Üks neist peahoone taga jõe lähedal. Võib oletada, et jõgi oli üles paisutatud ja veepiir ulatus peaaegu tiigikohani
Põhilise puistu moodustavad pärnad, tammed, vahtrad, kuused
Pargiankeet, 2002

Sisestatud: 24.09.2004.

Mälestise ajalugu


Nii regulaarne pargiosa kui ka vabakujunduslik park on rajatud 19.s. Regulaarpark ilmselt veidi varem kui metsapark.

Sisestatud: 24.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestiste ühine kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti kaardirakenduses: Kultuurimälestised.

Sisestatud: 29.11.2016.

Meedia


ENSV arhitektuurimälestiste kaitsetsoonide piiritlemine. Päärdu mõisahoone pargiga, 1988. Tallinn Muinsuskaitseameti arhiiv nr A-2265
Haapsalu rajoon. Päärdu mõisa ajalooline õiend, 1981. Tallinn. Muinsuskaitseameti arhiiv nr A-818
Maiste, J., 1996. Eesti mõisad. Tallinn, 456 lk
Paidla, A., 1991. Raplamaa siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, 192 lk
Rapla rajooni pargid, 1980. M. Vare (koostaja). Ü/K "Metsaprojekt" Eesti Metskorralduskeskus. Tallinn
Rapla rajoon, Päärdu mõis. Naha- ja jalatsite tootmiskoonidse "Kommunaar" puhkebaas. Park. Dendroloogia. Raied, 1985. Tallinn. Muinsuskaitseameti arhiiv A-1336
Mõisasüdame kaart 1885/1886. aastast - Muinsuskaitseameti arhiiv nr A-353a, leht 118

Sisestatud: 24.09.2004.