Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana-Vigala mõisa peahoone
Mälestise registri number 15380
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
X-koordinaat 514550.44
Y-koordinaat 6515522.18
Mälestise vana number k
Ava kaardil

Paikvaatlused(17)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.03.22

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Üks suuremaid mõisahooneid ajaloolisel Läänemaal, mis koos ümbritseva pargialaga moodustab suurejoonelise ansambli. Enne võõrandamist oli Vana-Vigala Uexküllide perekonna pärusmõis, mille juurde kuuluvad valdused olid ühed Eesti suurimad. Enne 1905. aasta põlengut oli mõis kuulus peahoones paiknenud kunstikollektsiooni, 20 000 köitest koosnenud raamatukogu ja 5000-ürikulise arhiivi poolest.

Sisestatud: 13.04.2012.

Kirjeldus


Madalale soklile toetuv pikk mansardkatusega 2-korruseline hilisbarokses võtmes hoone, mille esikülje teljelisus 2+4+3+4+2 tõstab esile peahoone üldkorpusest korruse võrra kõrgema eenduva keskrisaliidi ning seda arhitektuurselt toetavad otsarisaliidid. Keskrisaliidi kolmnurkse frontooni viiluvälja kaunistab painutatud hellebardiga leopardilaadne lõvi Uexküllide suguvõsa vapikilbilt. Otsarisaliite eraldavad seinapinnal voluutidega, komposiitkapiteelilaadsete kapiteelidega pilastrid. Otsarisaliitide kohal on kolmnurkfrontoonid, mille viiluvälja keskosas dekoratiivne ümaraken. Peasissepääsu ees paikneb tugevate nelinurksete tugipostidega portikus, mille kohal on metallist rinnatisega rõdu. Raskepärast hoonemassiivi toonitasid lisaks mansardkatusele eenduvad tiibehitised tagaküljel ja nurgalaienditega aknaraamistus otsafassaadidel. Tagafassaadi keskosas on taastatud puidust rõdu. Mitmed väiksemad juurdeehitused paiknevad ka hoone põhjaküljel. Nii mõisa peahoonet kui kõrvalhooneid on katnud klaasikildudega must söekrohv. Härrastemaja soklikorrus on võlvitud. Kesksele kivipiilaritele toetuva võlvistikuga vestibüüli ilmestab ruudukujuliselt laotud paeparkett. Vestibüüli seina on müüritud kaks 3. sajandisse e. m. a. dateeritud antiikreljeefi. Keskne saal ja külgnevad anfilaadis esindusruumid paiknevad teisel korrusel. (Juhan Maiste, 1996)

Sisestatud: 16.04.2012.

Ajalugu


Vanimad teated Vigala mõisa kohta pärinevad 1420. aastast (sel ajal asus mõis praeguses Kivi-Vigalas, Vana-Vigala kohal oli sel ajal Sikenkose küla). Hilisem Uus-Vigala ehk Väike-Vigala mõis asus esialgu teisel pool Vigala jõge (lõunapool). Oma praegusel kohal asub mõisasüda alates 1630. aastast.

Berend Johann Üxkülli ajal 1772. aastal ehitati jõe põhjakaldale suur härrastemaja - teovald vedas talvel ehitusmaterjali kohale, kevadel algas töö ning mõis valmis suvel. Juba ehituse ajal tekkisid müüridesse praod, mis raudklambritega kinnitati. Sellest hoolimata hakkas maja maasse vajuma ning hoone ja veepiiri vaheline kallas langes jõkke. 1931. aastal jõkke pumba ülesseadmisel sattusid töölised veealustele mõisavaremetele. 1774. aastal käis Vigalas A. Hupel, kes on mõisa vajumisest kirjutanud teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. I Band. Riga 1774." (Vigala kihelkonna ajalugu, Mihkel Aitsam, 2006)

1772. aastal alustati jõest eemal uue barokse 2-korruselise härrastemaja ehitamist. Viirsavist pinnase tõttu oli ehitamine raskendatud ja üks suuremaid mõisahooneid Läänemaal valmis lõplikult 1775. aastal. Välisarhitektuurilt sarnaneb hoone 1774. aastal Järvamaa lõunaossa ehitatud Kabala mõisa härrastemajale. Samale arhitektile viitab ka fakt, et ehitusperioodil kuulusid mõlemad mõisad vendadest omanikele. 1840. aastaks oli Vana-Vigala mõis valduste poolest üks Eesti suurimaid. Mõisa härrastemaja läbis 1858. aastal kerge remondi ning 1864. aastal muudeti ka hoone fassaadi. 1905. aasta rahvarahutustes pandi mõisa peahoone põlema, kuid hoone taastati ligilähedasel kujul, kuigi taastamistööd kestsid kokku 9 aastat. Kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Uexküllide suguvõsale. 1920. aastatel hakkas mõisas tegutsema põllutöökool. 1970. aastatel asus härrastemajja Vana-Vigala põhikool. (Juhan Maiste, 1996)

Sisestatud: 13.04.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 24.04.2012.

Meedia


- Vana-Vigala põhikool sai mõisakoolide projektist 48 000 krooni
http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=online&lookup=rubriik&ID=3846


Sisestatud: 05.12.2006.