15380 Vana-Vigala mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Vana-Vigala mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 15380 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 17.06.1998 |
Registreeritud | 17.06.1998 |
X-koordinaat | 514550.44 |
Y-koordinaat | 6515522.18 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(17)
Paikvaatluse kuupäev: 28.03.22
Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu
|
Märksõna(12)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Üks suuremaid mõisahooneid ajaloolisel Läänemaal, mis koos ümbritseva pargialaga moodustab suurejoonelise ansambli. Enne võõrandamist oli Vana-Vigala Uexküllide perekonna pärusmõis, mille juurde kuuluvad valdused olid ühed Eesti suurimad. Enne 1905. aasta põlengut oli mõis kuulus peahoones paiknenud kunstikollektsiooni, 20 000 köitest koosnenud raamatukogu ja 5000-ürikulise arhiivi poolest. |
Kirjeldus Madalale soklile toetuv pikk mansardkatusega 2-korruseline hilisbarokses võtmes hoone, mille esikülje teljelisus 2+4+3+4+2 tõstab esile peahoone üldkorpusest korruse võrra kõrgema eenduva keskrisaliidi ning seda arhitektuurselt toetavad otsarisaliidid. Keskrisaliidi kolmnurkse frontooni viiluvälja kaunistab painutatud hellebardiga leopardilaadne lõvi Uexküllide suguvõsa vapikilbilt. Otsarisaliite eraldavad seinapinnal voluutidega, komposiitkapiteelilaadsete kapiteelidega pilastrid. Otsarisaliitide kohal on kolmnurkfrontoonid, mille viiluvälja keskosas dekoratiivne ümaraken. Peasissepääsu ees paikneb tugevate nelinurksete tugipostidega portikus, mille kohal on metallist rinnatisega rõdu. Raskepärast hoonemassiivi toonitasid lisaks mansardkatusele eenduvad tiibehitised tagaküljel ja nurgalaienditega aknaraamistus otsafassaadidel. Tagafassaadi keskosas on taastatud puidust rõdu. Mitmed väiksemad juurdeehitused paiknevad ka hoone põhjaküljel. Nii mõisa peahoonet kui kõrvalhooneid on katnud klaasikildudega must söekrohv. Härrastemaja soklikorrus on võlvitud. Kesksele kivipiilaritele toetuva võlvistikuga vestibüüli ilmestab ruudukujuliselt laotud paeparkett. Vestibüüli seina on müüritud kaks 3. sajandisse e. m. a. dateeritud antiikreljeefi. Keskne saal ja külgnevad anfilaadis esindusruumid paiknevad teisel korrusel. (Juhan Maiste, 1996) |
Ajalugu Vanimad teated Vigala mõisa kohta pärinevad 1420. aastast (sel ajal asus mõis praeguses Kivi-Vigalas, Vana-Vigala kohal oli sel ajal Sikenkose küla). Hilisem Uus-Vigala ehk Väike-Vigala mõis asus esialgu teisel pool Vigala jõge (lõunapool). Oma praegusel kohal asub mõisasüda alates 1630. aastast. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist. |
Meedia - Vana-Vigala põhikool sai mõisakoolide projektist 48 000 krooni |