- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
15392 Haapsalu linnuse kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Haapsalu linnuse kirik |
|---|---|
| Mälestise registri number | 15392 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 19.06.1998 |
| Registreeritud | 19.06.1998 |
| X-koordinaat | 473448.95 |
| Y-koordinaat | 6534328.67 |
| Mälestise vana number | 224 |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 13.10.23
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(6)
|
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Sakraalehituse silmapaistev näide. Üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid kogu Baltimaades. |
|
Kirjeldus Toomkirik on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja nähtus. Romaani stiilile viitab seinapiilarite kapiteelidel kujutatud taimornament, gooti stiili märgiks on teravkaarvõlvid. Kirik on aegade jooksul kõvasti kannatanud — endisaegne interjöör hävinud, mitmel korral katus maha põlenud, mitmel korral on kirik lausa varemetes olnud. Viimane suurem restaureerimine algas 1960ndatel aastatel.. Ristimiskabelis. ristimiskivi (Joachim Winter 1634) ning skulptor Hille Palmi loodud Emaaltar. Ristimiskabeli aknale ilmuvat igal aastal augusti täiskuuöödel saladuslik Valge Daam. Põhjapoolse taastatud käärkambri juurest viib trepp kiriku võlvidele. |
|
Ajalugu Esmakordselt on kirjalikult mainitud 1279. a. Haapsalu linna asutamisprivileegis, on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid kogu Baltimaades. Ainulaadne on ristimiskabel, mis püstitati arvatavasti 15. sajandil |
|
Kaitsevööndi ulatus Asub Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal, reg nr 27013. |
|
Meedia -Haapsalus pannakse Toomkiriku kellad kooris helisema |