Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pannoo «Laulupidu», V. Lember-Bogatkina, 1950 (mosaiik)
Mälestise registri number 1543
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 9-K
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.02.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(5)

Kunst, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Pannoo.

Mälestise tunnus


Ajastule iseloomuliku sotsialistliku realismi ning tehniliselt novaatorliku monumentaalkunsti väärtuslik ja Eesti kontekstis haruldane näide.

Sisestatud: 03.01.2017.

Mälestise kirjeldus


Pannoo autori Valli Lember-Bogatkina sõnul omandas ta eripärase ja uuendusliku klaasikillumosaiigi tehnika Riigi Kunsttööstuskoolis oma õpetajalt Karl-August Hermannilt. Dekoratiivmaali õppejõud K. Herman oli sellega tutvunud nähtavasti Prantsusmaal õppides. Mosaiigikildude saamiseks värviti klaastahvlid emaillakkidega ja lõigati tükkideks. Alusjoonis kanti vineerile, mis immutati sooja värnitsaga ning sellele laoti mosaiik. Kildude vahed täideti liimi-laki seguga. Selles tehnikas valmis nii V. Lemberi lõputöö "Sügisannid" (1940), kui ka Tallinna Kutsehaiguste Haigla "Pruudi ehtimine". Viimane sai väga tuntuks, misjärel autor kutsuti Kunstnike Liidu liikmeks ja otsustati talle usaldada ka "Estonia" teatri pannoo valmistamine.
Kunstniku sõnul pannoo teostamiseks konkurssi ei korraldatud, vaid Kultuuriministeerium tellis selle otse temalt. Vastavalt tolleaegsele reglemendile tutvus kavanditega ka EKP Keskkomitee konsiilium. Algses kavandis olnud kollane taevas ja laulupeoliste käes olevad lipud kästi ümber teha. Taevasse tuli lisada sinist tooni, laulupeolippude enamik muudeti punaseks, spordilipud külgedele võisid jääda. Pannool kujutatud inimeste ja Karl Burmani projekti järgi 1928.a valminud laululavahoone suhtes pretensioone polnud, kuid kästi lisada mõned medalid laulupeoliste rinda. Kavand kinnitati 18. märtsil 1950.a.
Spetsiaalselt pannoo tarvis valmistati suureformaadiline vineertahvel, klaasmosaiigi killud maaliti temperavärvidega ning kinnitati vineerile kaseiinliimiga. Vineer kinnitati puidust sõrestikule, mida toestasid metallist latid. Pannood ümbritses puidust raam. Töö valmimine kestis kunstniku sõnul ligi aasta, millest üle poole nõudis kavandite viimine vastavusse soovitud "nõukogulikule" lähenemisele. Veel enne töö valmimist kästi kunstnikul tööle lisada J. Stalini portree, mis teostati profiilis esimesele lipule ning töö valmis 1950.a septembris. 1953.a, Stalini surma järel tuli järjekordne käsk portree lipult eemaldada, mida ka kunstnik ise tegi.
Pannoo on heaks näiteks perioodi valitsevast ning aktsepteeritud kunstisuundumusest - sotsialistkust realismist- ideoloogilist pitserit leevendab siiski töö helge õhustik ning värvirõõmus tonaalsus. Töös tugevalt rõhutatud etnograafiline moment on jäänud kunstniku lemmikmotiiviks ka tema hilisemas loomingus. Pannoo visualiseerib taustal ka tolleaegse Tallinna laululava välimuse. Enne 1957-1960.a A. Kotli projekti järgi valminud praeguse laululava asemel asus enne Karl Burmani projekteeritud hoone. See valmis 1928.a, 1933.a tehti ümberehitusi A. Taugi ja E. Corjuse kavandite alusel ja 1947.a täiendavalt akustika parandamiseks A. Taugi projekti järgi.

Sisestatud: 05.01.2016.

Mälestise ajalugu


RAT "Estonia" Valge saali otsaseina kaunistamiseks mõeldud mosaiikpannoo tellis Kultuuriministeeriumi monumentaalkunstnik ja akvarellist Valli Lember-Bogatkinalt (s. 1921) ENSV 10. aastapäeva tähistamiseks. Töö valmimine kestis kunstniku sõnul ligi aasta, millest üle poole nõudis kavandite viimine vastavusse soovitud "nõukogulikule" lähenemisele. Kunstniku kavandi kinnitas EKP Keskkomitee konsiilium 1950.a märtsis, kuid veel enne töö valmimist kästi kunstnikul tööle lisada J. Stalini portree, mis teostati profiilis esimesele lipule. 1950.a septembris valminud töölt kästi see lisandus pärast Stailini surma 1953.a eemaldada, mida ka kunstnik ise tegi.
Taasiseisvunud Eesti Vabariigis nähti punalippudega pannoos liiga ühemõtteliselt eelneva ajalooperioodi poliitilise võimu sümbolit, mistõttu 1990. aastate alguses kaeti see peegelseinaga.
Seoses Rahvusooper "Estonia" 90. juubeliga teatris ning kitsamalt nn. Valges saalis 2003.a kavandatud remondi- ja ümberehitustöödega (saali otsaseina planeeriti uus sissepääs ning sama seina tagaküljele liftišaht) tekkis vajadus pannoo teisaldada. Osaliselt põhjendati teisaldamissoovi ka sellega, et pannoo ei kuulunud algse A. Kotli loodud taastamisprogrammi juurde, vaid teostati hiljem. Kuna selliste mõõtmetega kunstiteose jaoks teatris endas ruumi ei olnud, lubati pannoo Muinsuskaitsenõukogu otsusel teisaldada. Pannoo demonteeriti ja konserveeriti 2003.-2004.a, kusjuures kahjustunud osad ja puuduvad detailid taastati autori kavandite alusel. Esialgu plaaniti pannood eksponeerida Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis ja Eesti Okupatsioonide Muuseumis, kuid need võimalused langesid järgemööda ära ning alates 2004.a-st kuulub pannoo hoopis Tallinna Kunstikogusse ja seda eksponeeritakse Laululava laulukaare all II korruse saalis.

Sisestatud: 05.01.2016.

Aruanded


Pannoo konserveerimistööde aruanne. Tallinn 2004. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 04.08.2014.

Allikad


Ehasalu, Pia (2005). Ajalooline õiend. Valli Lember-Bogatkina (sünd 30. X. 1921) klaasikillumosaiikpannoo "Lähme suurele peole" 1950 (reg. nr. 1543). TLPA Muinsuskaitse osakonna arhiiv.

Sisestatud: 05.01.2016.

Meedia


Leht, F. (1950). Dekoratiivkunsti väljapaistev saavutus. - Sirp ja vasar, nrt 37 (351), 16.09.
Kalm, Mart (1995). Häda Estonia teatri pärast. - Eesti Päevaleht, 14.06.
Koppel, Annika (1998). Estonia maja - mis saab edasi? - Postimees 20.03.
Korv, Neeme (2003). Estonia teatrimaja Valges saalis avaneb punase ajastu märk. - Postimees, 5.09.
Pulver, Andres (2003). rahvapidu pole mingi stalinism. - Virumaa Teataja, 10.09.

Sisestatud: 05.01.2016.

Kirjandus


Liivrand, Harry (1996). Valli Lember-Bogatkina. Kataloog. Toimetanud H. Liivrand. Tallinn : V. Lember-Bogatkina.

Sisestatud: 05.01.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: klaas, vineer, lakk, tempera, metall, puit.
Tehnika: mosaiik.
Autor, valmistamise koht: Valli Lember-Bogatkina, Tallinn
Dateering: september 1950
Mõõtmed: kõrgus 2,7 m, laius 6,3 m
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Valli Lember 1950
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Ametkondade nõudmisel oli algselt esimesel lipul profiilis J. Stalini portree, mis Stalini surma järel (1953) kästi lipult eemaldada.
Mosaiigi konserveerimisel (2004.a) tehti väiksemaid parandusi kohtades, kust killud olid lahti pudenenud ja kadunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): ENSV 10. aastapäevaks rahvusooper "Estonia" Valge saali otsaseina kaunistamiseks Kultuuriministeeriumi tellitud suureformaadiline klaasikillumosaiikpannoo kujutab lippudega rahvariietes laulupeolisi, kes on saabunud rahvast täis lauluväljakule, taustal Tallinna tolleaegne laululava (1928-1947), vaade lahele ja linnasiluetile. Klaasmosaiigi temperaga värvitud killud on kaseiinliimiga kleebitud vineerile, mis kinnitati metallist lattidega toestatud puidust sõrestikule

Sisestatud: 05.01.2016.