Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Koluvere linnus vallikraaviga
Mälestise registri number 15453
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.06.1998
Registreeritud 19.06.1998
Mälestise vana number 238
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(29)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(10)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Üks viiest Saare-Lääne piiskopi residentslinnusest.
Eesti vanima tornlinnuse näide.

Sisestatud: 31.01.2003.

Mälestise kirjeldus


Nelinurkne (u. 42x45 m ) linnus tugines veekaitsele, ümbritsetud 2 vallikraaviga. Ringmüüri ääres on paiknenud 4 hoonetiiba (edelatiib hävinud), meenutab mõneti konvendihoonet. SW-tiivas paikneva värava kõrval on vanim nelinurkne torn (9,8x9,2 m). Suur ümmargune suurtükitorn läänenurgal (Ø14,5 m) pärineb ajast, kui ka linnuse vanemas osas tehti mõningaid ümberehitusi.
1840.a. tulekahjule järgnevalt muudeti tornide katusekonstruktsioone, tõenäoliselt ka algseid aknaavasid. 1905.a. tulekahjus eriti tugevasti kannatada saanud interjööre ei suudetudki taastada.
Hoonestus on massiivsete lubimördiga seotud paekivimüüridega. Katusekonstruktsioonide materjalikasutus viitab selle valmimisele peale 1905. aastat. Keldrid võlvitud. 20. saj. jooksul toimunud hoonesiseste ümberehituste ja siseviimistlustöödega on interjööri oluliselt rikutud.

Sisestatud: 23.01.2003.

Mälestise ajalugu


Oletatavasti esimene linnus rajati 1234-37. Lode´de poolt. Üks viiest Saare-Lääne piiskopi residentslinnusest. Ulatuslikumalt ehitati välja 14-15 saj. Loodeküljel olev 4-tahuline torn on oletatavalt funktsioneerinud 14.s. tornlinnusena. 15. s. I poolest pärinevad 1. korruse pearuumid, kagutiiva kabel ja pidurefektoorium. Läänenurgal paiknev ümar suurtükitorn ehit. 16. s. II veerandil. Linnusel oli suur tähtsus Liivi sõja ajal, mil selle juures peeti lahinguid mässuliste eesti talupoegadega (1560) ning hiljem Poola, Rootsi ja Vene vägede vahel. 17. sajandil minetas sõjalise tähtsuse. 1646-1771 oli v.Loewenite valduses. Vürst G. Orlovi ajal 1771-1783 rekonstrueeriti ulatuslikult (rokokoostiilis interjöörid). Aastast 1797 kuni võõrandamiseni kuulus v. Buxhövdenitele. Nii 1840. kui ka 1905.a. tulekahjude järel taastatud neogooti stiilis. 1960 ehitati peahoonele juurde trepikoda ja kantseleiruumid (Arh.E. J.Sedman)
1922.a. alates oli Koluveres kasvatusasutus, hiljem hooldekodu. (pass, 1984; EA)


Sisestatud: 23.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil

Sisestatud: 13.01.2005.

Meedia


- Koluvere lossi sai OÜ Argonfeld
www.le.ee/?a=uudised&b=4253

- Koluvere loss leidis ostja
www.le.ee/?a=uudised&b=4232

- Koluvere lossist saab viie tärniga vanadekodu
www.epl.ee/artikkel_311042.html

- Koluvere lossi uus omanik ei tee kiireid plaane
www.le.ee/?a=uudised&b=4356

-Miljonite kroonide eest ajalugu ja hullud naabrid pealekauba
www.epl.ee/artikkel/358370

- Koluvere lossi ehitus võib aastateks venima jääda
www.le.ee/?a=uudised&b=5564

- Koluvere lossis käivad arheoloogilised kaevamised
www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=507016

Sisestatud: 14.09.2007.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Koluvere_piiskopilinnus

Sisestatud: 13.05.2011.