Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kullamaa kirik
Mälestise registri number 15465
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.06.1998
Registreeritud 19.06.1998
X-koordinaat 504371.29
Y-koordinaat 6526841.00
Mälestise vana number 239
Ava kaardil
Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.03.2022
Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.03.2022 Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.03.2022 Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.03.2022 Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.03.2022 Foto: Kalli Pets, 23.03.2006 Kullamaa kirik idast. Foto: Kalli Pets, 19.04.2011 Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.03.2021 Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.03.2021 Foto: Kalli Pets, 19.04.2011 Kullamaa kiriku sisevaade, Foto: Tõnis Padu, 19.04.2011 Foto: Kalli Pets, 23.03.2006 Lõunaseina uks. Foto: Kalli Pets, 14.09.2010 Kullamaa kiriku lääneuks. Foto: Kalli Pets, 10.09.2013 Kullamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.03.2021 Sisevaade. Foto: Tõnis Padu, 19.04.2011 Sisevaade ida suunas. Foto: Ülle Jukk, 10.06.2014 Sisevaade lääne suunas. Ülle Jukk, 10.06.2014
Galerii(18)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 7, (RTL 1998, 147/148, 557) Kuupäev: 30.03.1998
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(23)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 20.10.22

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Iseloomulik Lääne- Eesti sakraalhoone, mille üksikelementides on erandlikult kasutatud tellist.

Sisestatud: 31.01.2003.

Kirjeldus


Kullamaa kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendil. Põhiplaanilt ühelööviline hoone. 1752. a. ehitati käärkamber, 1774. a. mõlemale külgedele tugipiilarid, mis 1777 kaeti laudadega. 1865. a. ehitati hulknurkne koorilõpmik ja 1870. a. uus neogooti torn. Kogu hoone sai seega neogooti üldilme. On iseloomulik Lääne-Eesti sakraalhoone, mille üksikelementides on erandlikult kasutatud tellist.
Interjööris kõrgelt algavad kuplitaolised võlvid, mille alumine osa laotud ristvõlvina, ülemine osa moodustub kontsentrilistest kiviringidest. Kilpkaared (tellistest) ja dekoratiivsed mõigasroided toetuvad tahulistele post-turpadele, mille talumit kaunistavad pungataolised lehed. Vööndkaared, mida mõlemal küljel ääristab kitsas mõigas, toetuvad ristpiilarist tuletatud eendtugedele. Idavööndkaare põhjaeendtoe talumil erandlikult madalreljeefne hüatsindilehtede friis. Lõunaseina välisküljele kinnitatud fragment ingliskulptuurist pärineb algkiriku kujundusest. Ukseavad portaalideta. Teravkaarsed aknad S-seinas. Põrand täisnurksetest paeplaatidest. Sisustuses pälvivad tähelepanu kolm laelühtrit (vanim 17.sajandist), viis hauaplaati (17 sajand), renessansskantsel (1626, arvatavasti Haapsalu meistri Marten Mattieseni töö), barokne võidukaarerühm (1682, B.Budeloch), H. Gösekeni (sen.) epitaaf (1681.1682, B. Budeloch), altarimaal (arvatavasti 1865, K.S.Walther) ja orel (1854, C.Tanton).



Sisestatud: 30.11.2006.

Ajalugu


Rajati 1300. a. paiku ühelöövilise hoonena, millel puudusid iseseisev koor kui ka torn. Võlviti tõenäoliselt 14.s.
1751.a. ehit. käärkamber.
1865.a. lisatakse pikihoonele tugipiilaritega polügonaalne koor.
1869 ehitatakse uusgooti stiilis W-torn.
(pass, 1982)

Sisestatud: 30.11.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 17.01.2006.

Meedia


- Kullamaa kiriku atribuutikast
Au Isale, Pojale ja eesti rahvale
http://www.eestikirik.ee/content/view/1555/46/

- Würtembergi printsessi hauatähisest Kullamaa kirikus (Mari Loit; Eesti Kirik 26.12.2007)
http://www.eestikirik.ee/?p=4294

Sisestatud: 02.01.2008.