Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lihula mõisa peahoone
Mälestise registri number 15477
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.06.1998
Registreeritud 19.06.1998
Mälestise vana number 242
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis moisa peahoone (105006617)

Inspekteerimised(51)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.02.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Väga heade proportsioonidega klassitistliku härrastemaja silmapaistev näide.

Sisestatud: 31.01.2003.

Mälestise kirjeldus


Hoone kahekorruseline, väga heade proportsioonidega klassitsistlikus stiilis krohvitud paekiviehitis. Hoonet katab kõrge nelja massiivse korstnaga kelpkatus. Peaaegu liigendamata fassaad kujundatud lakooniliselt. . Esifassaadi keskosa aktsenteerib neljale toskaana sambale toetuv võimas kolmnurkse viiluga portikus, mille friisi kaunistavad triglüüfid, karniisi hammaslõige.. Portikuse sammaste vahel on rõdu. Hoone keskosas rikkaliku puitnikerdusega hilisklassitsistlik peauks. Peakorruse aknaid tasakaalustab lihtne vahekarniis.
Soklikorrus võlvitud, keskel avar vestibüül. Anfilaadsüsteemis ruume jagab keskkoridor. Saali kahes nurgas klassitsistlikud kahhelahjud, laekarniis ja parkettpõrand. Salongis 19.saj. II poolest pärinev kassettlagi, esindusruumidel klassitsistlikud tiibuksed. I korruse ruumidel silinder- ja servjoonvõlvlaed.

Sisestatud: 15.01.2003.

Mälestise ajalugu


Koos piiskopilinnusega tekkisid 13. sajandil Lihulas linnuse lähedal Piiskopi- ja Ordumõisad. Nende hoonetest pole täpsemalt midagi teada. Mõisahärrad ise elasid linnuses.
1560. aastate keskel kuulus piiskopimõisale 214 adratalu 305 adramaaga, ordumõisale aga 88 adratalu 171 adramaaga, 1 veski, 27 üksjalga ja 56 vabadikku.
1630. aastal läks mõis eravaldusse. Rootsi kuningas Gustav Adolf müüs mõisa koos 2 külaga Åke Tottile. 1631. aastal kinkis kuningas talle ka linnuse.
Mõisa esimest härrastemaja näeb esmakordselt Lihula 1645. aasta plaanil. Elamu paiknes sisemisel eellinnusel, pealinnusest ida pool. Majas oli köök, 3 tuba ja kelder. Plaanile on märgitud ka tall, ait ja majapidamishoov. Viimane võidi rajada juba 13. sajandil.
1651. aastal peeti mõisas 30 veohärga, 54 lüpsilehma, 34 mullikat, 37 vasikat, 2 sugupulli, 60 lammast, 15 kitse ja 38 siga. Palgatöölisi, peale valitseja, kupja ning karjanaiste ei peetud. Põllud hariti teotööga.
1670. aastal püstitati eellinnuse edelanurka uus laudkatusega, kivist soklile toetuv puust härrastemaja. Hoones oli köök, suur elutuba, 3 elukambrit, 2 majapidamiskambrit ja kelder.
1684. aastal mõis võõrandati ning 1686. aastal see kohtunik von Derfeldenile 2200 tünni vilja eest. Sel ajal kuulus mõisale loss, vana härrastemaja, uus härrastemaja, vana ja lagunenud valitsejamaja, tall, kaalumaja, saun, laut ja rehehooned. Läheduses oli puuviljaaed ja kapsamaa. Mõisakeskusest kaugemal asus 2 kõrtsi ja vesiveski.
1686. aastal kuulus mõisale 11 küla, mõned saunikud ja 7 vabatalupoega.
1710.-1711. aasta katku tagajärjel suri Lihula kihelkonnas 96 % talurahvast. Selle tulemusena laostus ka mõis.
1735. aastal kinkis keisrinna Anna Lihula mõisa rittmeister Johann von Manderstiernale. 1744. aastal sai viimase lesk omandiõiguse alevikule.
18. sajandi keskpaigaks oli põllumajanduslik tootmine mõisas taastatud. Sajandi lõpul ehitati mõisa juurde hollandi tuuleveski. Mõisamajanduses omandasid tähtsa koha viinapõletamine ja nuumhärgade kasvatamine.
1795. aastal müüdi mõis võlgade katteks Karl Friedrich von Stackelbergile. 1802. aastal pantis viimane mõisa edasi oma õemehele Gustav Strandmanile.
1810. aastal läks mõis oksjonil Karl von Wistinghausenile.
19. sajandi alguseks oli Lihula mõisa talupoegade arv kasvanud 900 hingeni.
Hiljemalt 1840. aastaks valmis uus klassitsistlik härrastemaja, uued tallid, ait ja teised majapidamishooned.
1858. aastal oli mõisal 37,8 adramaad ja 1258 hinge talurahvast.
1867. aastal abiellus Anna von Wistinghausen Alfons von Buxhoevedeniga ning kui Anna 1874. aastal mõisa päris läks viimane seega Buxhoevedenide perekonna kätte.
1913. aastal müüs Hermann von Buxhoeveden mõisa suure võlakoorma tõttu Eestimaa Mõisaomanike Liidule, kes valitses seda juba 1910. aastast. 1916. aastal müüs Eestimaa Mõisaomanike Liit mõisa edasi Berend von Wetter Rosenthalile.
Eesti Vabariigi algul omandas mõisa eestlane Karl Timberg. 1920. aasta agraarseaduse järgi tuli aga hoolimata omaniku rahvusest suurmaaomand võõrandada ning nii jäi Karl Timbergile vaid mõisasüda.
1920. aastate lõpul oli mõisal umbes 70 lehma ja hobust. Peeti ka lambaid, sigu ja kanu. Mõisa aias kasvas palju sorte õuna, pirni- ja ploomipuid. Seal leidus spargli ja maasikapeenraid, vaarikaid ning punase- ja mustsõstra põõsaid. Aias oli ka mitu kasvuhoonet.
1940. aastal mõis võõrandati. Selle viimane omanik, Karl Timbergi väimees Riigikogu liige Ado Roosiorg aga saadeti Siberisse, kus ta ka suri. Ado Roosioru naine ja tütar põgenesid 1944. aastal Eestist.
Nõukogude ajal on mõisahäärberi sisemust vaheseinteehitamise ja lammutamisega suures osas muudetud. Kaua aega paiknesid mõisahoones korterid. Viimastel aastakümnetel paiknes häärberis Lihula sovhoosi kontor.
6. juunil 1995 tagastati mõis Ado Roosioru tütrele Madli Roosiorg-Kirchhoffile.
7. juunil 1995 kinkis viimane mõisahooned ja neid ümbritseva maa fondile Keskaegne Lihula, et neid kasutataks Lihula ajaloo propageerimiseks ning kultuuri- ja hariduselu arendamiseks.
23. novembril 1995 võeti vastu Lihula Muuseumi asutamise otsus. Esimene näitus avati mõisas 24. veebruaril 1996.
Lisaks muuseumile tegutseb mõisas ka Lihula Rahvaülikool ja loodusturismiga tegelev Kumari reisid ning kunstipood Väike Salong.
(allikas: Lihula muuseumi kodulehekülg)

Sisestatud: 15.01.2003.

Meedia


- Lihula mõisahoone saab uued aknad
http://www.le.ee/?a=uudised&b=5090

eestielu.ee 23.05.2014, artikkel "Kaitseliidu Lihula üksikkompanii kolib Lihula mõisa"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/laanemaa/lihula/elu/kaitseliidu-lihula-uksikkompanii-kolib-lihula-moisa.d?id=68733145

Sisestatud: 26.01.2007.