Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kasari sild
Mälestise registri number 15489
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.06.1998
Registreeritud 19.06.1998
Mälestise vana number 601
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Rajatis, Sild, Maanteesild, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Oli 1904. aastal valmides maailma pikim raudbetoonsild. Sillaehituse silmapaistev näide.

Sisestatud: 31.01.2003.

Mälestise kirjeldus


13 sildega raudbetoonist kaarsilla üldpikkus on 308,15 m, laius 6,96 m, millest sõidutee 5,33m. Sillasambad on graniitplokkidest, rajatud kuni 2,2 m sügavusele, jõesambad on varustatud jäämurdjatega. Sildehitis on jätkuvkaarne, kaarte tõus vaid 1:10, mis annab sillale kerge ja saleda ilme. Peakanduriteks on kolm rööbitist raudbetoonkaart, mis põiktalade abil kannavad sõidutee võlvplaati ja konsoolset kõnniteed. Projekteeritud kandevõime 432 kg ruutmeetrile.

Sisestatud: 15.01.2003.

Mälestise ajalugu


Ehitustöid alustati 1904. aasta jaanuaris ja ametlikule vastuvõtuaktile kirjutati alla 9. juunil 1905. aastal. Valmides oli tegemist maailma pikima raudbetoonsillaga. Silla projekteeris ja ehitas F. Hennebique`i Belgia firma Venemaa filiaal Monicour ja Egger. Aastatel 1928-1929 tehti sillale kapitaalremont: rajati hüdroisolatsioon ja laoti ümber klompkivisillutis. Teises maailmasõjas purunes 2 sillet, mis taastati aastatel 1942 ja 1946/47 endisel kujul 1983.a. muudeti liiklus sillal ühesuunaliseks. Peale uue silla valmimist 1990. aastal suleti sild liiklusele. Silla restaureerimistööd lõpetati 2000. aastal. Silla lõunapoolsel pealesõidul avati mälestuskivi.

Sisestatud: 15.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 15.03.2006.