Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Noarootsi kirik
Mälestise registri number 15547
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 247
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis kirik (105008260)

Inspekteerimised(17)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ajastu piirkonna sakraakehituse oma kolmelöövilise võlvimata pikihoone poolest terandlik näide.

Sisestatud: 31.01.2003.

Mälestise kirjeldus


Noarootsi Püha Karariina kirik. Läänemaa kirikute seas erandlik oma kolmelöövilise võlvimata pikihoonega. Hilisgooti, paest ja põllukivist ehitis. Algkavatis kitsam nelinurkne kooriruum ja suhteliselt lai ja lühike pikihoone, millel W-torn puudus. Koori ja pikihoonet ühendav võidukaar erakordselt lai ning kujult ümar. Koori iseloomustavad paarisaknad, kaks kõrget teravkaarset nišši N-seinas ja kaks madalat segmentkaarset nišši lõunaseinas. Koori katab puust peegellaena kujundatud konstruktsioon. Pikihoone horisontaalne puulagi toetub kolmele sambapaarile. Need on monoliitsed postsambad, kujult 8-tahulised ja kaunistatud kolmest ümarvöödist koosneva tüvesevõruga ja nelinurkse talumiplaadiga. Aknad kujult teravkaarsed lantsettavad. Ümarvöötidega profileeritud W-portaal ja ka ümarkaarne S-portaal sissepoole pööratud asendis. Loodenurga trepp laepealsele.
Koori kirdenurgas on sakramendinišš, mille all ainuesinevalt on sama suur seinakapp (uksehinged kiriku ehitamisajast). Koori edelanurgas on kinnimüüritud käiguava oletatavale empoorile. 1770 paiku on ehitatud väike eeskoda lõunaküljele, nähtavasti samast ajast pärineb ka käärkamber. Lõunaportaali kõrval on erandlikult säilinud kivinõu pühitsetud vee hoidmiseks. Kirikus sees väärivad tähelepanu: dolomiidist ristimisvaagen, epitaaf (Joachim Winter 1630), meister Elert Thiele valmistatud kantsel (1656), rustikaalne koorirõdu 1761. aastast, altar, mis pärineb ilmselt 19. saj II poolest, kuigi Ketsemani aias palvetavat Jeesust kujutav maal (Heinrich Hofmanni järgi) on alles 1911. aastast. Kooriruumis rootsi misjonäri Thoreni mälestustahvel. Noarootsi kirikust leiab ka kaks kuninglikku autogrammi — 1932. aastal Läänemaad külastanud Rootsi kroonprintsi Gustav Adolfi ja 1992. aastal siin käinud Rootsi kuninga Carl XVI Gustavi allkirjadega kivid

Sisestatud: 27.01.2003.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated aastast 1500, kuid kultusehoone oli siin olemas tunduvalt varem, arvatavasti 13.–14. sajandil. Liivi sõjas kannatada saanud kirikuhoone taastati 17. sajandil (neogooti) ning sellest ajast pärineb ka torn, 18. sajandil erandliku lisandina tornijalamile juurde ehitatud matusekabel.
Praegune põrand tehtud 1863.
2003-2004 ehitas Rändmeister OÜ kirikule uue puitkatuse

Sisestatud: 27.01.2003.

Meedia


Arh. mälestise pass, V. Raam ,1983.

Sisestatud: 10.12.2004.

Meedia


- Läänemaal restaureeriti kaks kirikut
http://www.parnupostimees.ee/091105/esileht/10060029.ph

Sisestatud: 27.01.2006.