Kirjeldus

Algselt 3-löövilisest ning kolme traveega kodakirikust on osal. ümberehitatuna säilinud pikihoone W-sein torniga ja külgseinad (paksus kuni 180 cm). Võlvidele viiv müüritrepp paikneb paksus W-seinas, algab S-löövist ja suundub läbi torni. W-seinaga seotud 4-tahuline torn eendub veidi nii sise- kui ka välisküljel (sama Väike-Maarja kirikus) Algsest kujundusest ja kooriruumist pole andmeid. Vana koori asemele püstitati tsenseeritud kirikutüübi eeskujul kolme polügonaalse apsiidiga juurdeehitus; O-poolne apsiid on kooriks e. altariruumiks, kuna külgmised loovad koos pikihoone 2-traveelise pikendusega omapärase avara ristlöövi. Neogooti sisekujundus (mõjutatud tallinnapärasest hilisgootikast) on vormikas (kaarfriisid, fiaaliga tugipiilarid, suured ehisraamistikuga teravkaaraknad). Sisustuses barokkalatar (polükroomne puunikerdus, 1684, Chr. Ackermann), barokk-kantsel (polükroomne puunikerdus, 1724) 2 vaskset laelühtrit (17. ja 18.s.) orel (1886, G. Normann)
(V. Raam , Eesti Arahitektuur)

Ajalugu

Esmamainitud 1346 seoses Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi otsusega anda S. kirik Tallinna toomkiriku pastoraadi alla, kuid esimene kivikirik ehitati tõen. 15. s. lõpul. Purustati Põhjasõjas, taastati 1728-29. Korduvalt uuendatud tornikiivri barokne üldkuju pärineb arvat. 1760 a-st. 1885-86 rekonstrueeriti kirik ulatuslikult (arh. F.Modi).

Ajalugu

19.sajandi algusest pärinev pastoraadihoone on kodumajaks olnud mitmele teadlasele.
Siin sündisid Tartu ülikooli matemaatikaprofessor Magnus Georg Paucker (1787-1855), õigusteaduse ja filoloogiadoktor Carl Julius Alber Paucker (1798-1856) jt.
Pastoraadiõuel asuva piimajahutusaida alt saab alguse üks Eesti pikemaid jõgesid - Pedja jõgi (121 km).

Meedia

- Simuna kirik vahetas sajand vana piibli välja uue vastu
http://www.virumaateataja.ee/011106/esileht/uudised/15034107.php

- Ühest puuskulptuurist Simuna kirikus
http://www.eestikirik.ee/content/view/3208/49/

- Simuna kirik sai uue vitraažakna
http://www.virumaateataja.ee/?id=182825