Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aaspere mõisa peahoone
Mälestise registri number 15626
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 468
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (108039130)
Autor J.Vali Kuupäev 11.03.2004
Autor J.Vali Kuupäev 11.03.2004 Aaspere mõisa peahoone, reg. nr. 15626: interjöör "hiinatuba" aeg: 02.06.2010 autor: Anne Kaldam Aaspere mõisa peahoone, reg. nr. 15626: katusedetail läänefassaadil aeg: 02.06.2010 autor: Anne Kaldam Aaspere mõisa peahoone, reg. nr. 15626: läänefassaadil aeg: 31.03.2005 autor: Anne Kaldam märkus : pilt taastatud reg. 07.06.2010/ Aaspere mõisa peahoone peauks. Foto: Kadri Tael 17.06.2011 15626 Aaspere mõisa peahoone, vaade läänefassaadile, Anne Kaldam 23.10.2012 15626 Aaspere mõisa peahoone, vaade põhjafassaadile, 23.10.2012 Anne Kaldam 15626 Aaspere mõisa peahoone, vaade foto: Anne Kaldam 08.07.2013 15626 Aaspere mõisa peahoone, vaade foto: Anne Kaldam 15.07.2013 Aaspere mõisa peahoone. Foto Dan Lukas 31.08.2017 Aaspere mõisa peahoone. Foto: Raili Uustalu 12.06.2018. Vaade hoonele edelast. Aaspere mõisa peahoone. Foto: Raili Uustalu 12.06.2018. Lähivaade hoonele edelast. Aaspere mõisa peahoone. Foto: Raili Uustalu 12.06.2018. Vaade hoonele loodest.
Galerii(13)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) Kuupäev: 30.03.1998

Paikvaatlused(12)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.18

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Silmapaistva klassitsistliku mõisaansambli peahoone.

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise kirjeldus


Klassitsistlikus stiilis esinduslik hoone. Hoone keskosa tõstab esile võimas kuue dooria samba ja atikafrontooniga portikus, millele sekundeerivad sarnase kujundusega otsarisaliidid. Suhteliselt madalamate akendega rusteeritud soklikorrust eristas kõrgemast ja valgusrikkkamast esinduskorrusest lai krohvvöö. Risaliitide II korruse akende alused pinnad on kujundatud petikbalustraadidena. Peauks on lihtne, kaunistuseks suured akantusrosetid, girlandid jms. Pargipoolsel fassaadil on kõrgel soklil nelja sambaga portikus ning seda tasakaalustavad analoogse kujundusega otsrisaliidid. II korrusel metallvõrega rõdu. S-otsas verandalaadne talveaed. 18. saj-le iseloomulikuna on I korruse ruumid võlvitud, keskel on avar, raidpiilari ja algselt paeplaatidest põrandaga vestibüül. Soklikorruse all on osalt kelder. II korruse keskkoridorsüsttemis , peegelvõlvlagede, profileeritud karniiside ja parkettpõrandatega anfilaadsetest esindusruumidest kõige pidulikum on saal. Saali kõrval on Eestis ainulaadne nn. hiina stiilis tuba. Valdav osa sisustusest on klassitsistlik. Märkimist väärivad veel mitmed neobaroksed ahjud ja kaminad ning vestibüüli tammepuust trepp.(Eesti arhitektuur 3).

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise ajalugu


Algselt 2-korrusline kahe mantelkorstnaga täiskelpkatusega varaklassitsistlik härrastemaja ehitati ümber pärast 1796.a ,mil mõisa omandas Fr. v. Dellingshausen. Hoonet tiibadelt pikendades saavutati esinduslik klassitsistlik lahendus . Keskrisaliidi kolmnurkfrontoonil oli enne tulekahju (1966) Dellingshausenite raidkivivapp. Hoone S-otsaga liideti 19. saj lõpus verandalaadne talveaed. 1893. a valmis saali kõrvale Eestis ainulaadne hiina stiilis tuba. 20. saj algusest pärinevad mitmed neobaroksed ahjud, kaminad, vestibüüli pidulik tammepuust trepp(1903).1921-1977. a oli mõisas lastekodu.(Eesti arhitektuur 3).1970-te algul ehitati peahoone paremale tiivale Aaspere koolimaja.

Sisestatud: 15.02.2005.

Meedia


-Vabahärra käib Eestis juuri otsimas
http://www.virumaateataja.ee/150706/esileht/15031925_1.php

Sisestatud: 14.02.2007.