15626 Aaspere mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Aaspere mõisa peahoone |
|---|---|
| Mälestise registri number | 15626 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 03.08.1998 |
| Registreeritud | 03.08.1998 |
| Mälestise vana number | 468 |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
| Ehitisregistri ehitis | mõisahoone (108039130) |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(12)
Inspekteerimise kuupäev: 12.06.18
Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Raili Uustalu
|
Märksõna(12)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Silmapaistva klassitsistliku mõisaansambli peahoone. |
|
Mälestise kirjeldus Klassitsistlikus stiilis esinduslik hoone. Hoone keskosa tõstab esile võimas kuue dooria samba ja atikafrontooniga portikus, millele sekundeerivad sarnase kujundusega otsarisaliidid. Suhteliselt madalamate akendega rusteeritud soklikorrust eristas kõrgemast ja valgusrikkkamast esinduskorrusest lai krohvvöö. Risaliitide II korruse akende alused pinnad on kujundatud petikbalustraadidena. Peauks on lihtne, kaunistuseks suured akantusrosetid, girlandid jms. Pargipoolsel fassaadil on kõrgel soklil nelja sambaga portikus ning seda tasakaalustavad analoogse kujundusega otsrisaliidid. II korrusel metallvõrega rõdu. S-otsas verandalaadne talveaed. 18. saj-le iseloomulikuna on I korruse ruumid võlvitud, keskel on avar, raidpiilari ja algselt paeplaatidest põrandaga vestibüül. Soklikorruse all on osalt kelder. II korruse keskkoridorsüsttemis , peegelvõlvlagede, profileeritud karniiside ja parkettpõrandatega anfilaadsetest esindusruumidest kõige pidulikum on saal. Saali kõrval on Eestis ainulaadne nn. hiina stiilis tuba. Valdav osa sisustusest on klassitsistlik. Märkimist väärivad veel mitmed neobaroksed ahjud ja kaminad ning vestibüüli tammepuust trepp.(Eesti arhitektuur 3). |
|
Mälestise ajalugu Algselt 2-korrusline kahe mantelkorstnaga täiskelpkatusega varaklassitsistlik härrastemaja ehitati ümber pärast 1796.a ,mil mõisa omandas Fr. v. Dellingshausen. Hoonet tiibadelt pikendades saavutati esinduslik klassitsistlik lahendus . Keskrisaliidi kolmnurkfrontoonil oli enne tulekahju (1966) Dellingshausenite raidkivivapp. Hoone S-otsaga liideti 19. saj lõpus verandalaadne talveaed. 1893. a valmis saali kõrvale Eestis ainulaadne hiina stiilis tuba. 20. saj algusest pärinevad mitmed neobaroksed ahjud, kaminad, vestibüüli pidulik tammepuust trepp(1903).1921-1977. a oli mõisas lastekodu.(Eesti arhitektuur 3).1970-te algul ehitati peahoone paremale tiivale Aaspere koolimaja. |
|
Meedia -Vabahärra käib Eestis juuri otsimas |