Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aaspere mõisa park
Mälestise registri number 15627
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 468
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Raili Uustalu

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Suurepärane näide 19.s. vabakujunduslikust pargist.

Sisestatud: 04.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Peahoonest itta jääb looduslikus stiilis kanalite ja tiikide süsteemiga kujundatud suur maastikupark (24,1ha), mis on oma algse planeeringu säilitanud.
Sissesõit parki kulgeb mööda u 2 km pikkust lehistega ääristatud teed peahoone ette, kuhu on kujundatud muruväljakuga ringtee. Ringteest läände jääb teine väljak, mille ümber paiknevad majandushooned. Peahoone ja kõrvalhoonete paigutus on toimunud kindla süsteemi kohaselt - hooned on paigutatud hoonetekompleksi läbiva telje suhtes sümmeetriliselt. Peahoonest lõunasse kulgeb tiheda müürina suur pärnaallee, mis lõpeb parki ümbritsevatesse puudesse jäetud aknaga, kust avaneb vaade põldudele. Ka idaserva piirab allee; lõunasse jääb rohtaed. Nii kunstlikult rajatud kui looduslikud tiigid olid kanalite kaudu ühendatud allikate ja jõega. Tiikide ja saarekeste süsteem oli ühendatud sildadega. Viimaseid oli mitmeid; kõige efektsem kahtlemata kaarsild, nn hiina sild. Üks suurem paekivist kaarsild võimaldas paadiga alt läbi sõita; oli ehedalt klassitsistlik oma ümarate sambakeste ja kettidega keskel. Pargis leidus mitmeid paviljone ja skulptuure. Oli stiilne ümartemplina kujundatud nn “sõprusetempel”, mis asus pargi keskel perspektiivvaates tiikidele. Sõprustemplil oli maalitud kuppellagi.
Pargi lõunaservas asub “kreposti mägi” - kunstlik kõrgem küngas, mille alla on ehitatud keldrid. Künkal asus nn “Hiina tempel”, kus härrased jõid kohvi ja mängisid kaarte. Rahvapärimuste kohaselt oli samal ajal keldris inimesi piinatud.
Pargiskulptuuridest on säilinud graniidist obelisk Dellingshausenite perekonna mälestuseks.
Praegu on park veidi metsistunud, tihedalt põõsais täis kasvanud, tiigid umbes ning kohati soostunud.
Park on väga liigirikas (üle 40 erinevat liiki puid-põõsaid). Tähelepanuväärseim üksikelement on kindlasti peahoone juurde viivat teed ääristav lehiseallee, mis on heas seisukorras. Silma hakkab ka peahoone ees kasvav ilus ebatsuuga.
Pargis leidub hulgaliselt harilikku saart, harilikku tamme, harilikku kuuske, harilikud elupuud, palsaminulud, lumimarjad.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 04.03.2005.

Mälestise ajalugu


Park on rajatud juba 18.s. IV v. (enamus istutusi siiski 19.s.) ja on ajastule kohaselt peahoone lähedalt regulaarse ja kaugemalt vabakujundusliku planeeringuga, millega liitub kaugemal veel kujundatud teedevõrguga metsapark. Säilinud ka mitmeid südamikuplaane milledelt ka kõik pargikujundusega seonduv hästi näha. südamikuplaanid on a-test 1796.a., 1845, 1861)

Sisestatud: 04.03.2005.