Mälestise tunnus

Klassitsistliku mõisaansambli hästisäilinud peahoone.

Kirjeldus

Mõisa peahoone on küpsese klassitsistlikus stiilis 2-korruseline kiviehitis, mille peafassaadi kujundab nelja korintose samba ja kolmnurkfrontooniga portikus. Suhteliselt madala kelpkatuse all hammaslõikega lai räästakarniis, kohati on kasutatud korruste vahel vööd. Akendel on kolmnurksed ehisfrontoonid, Esifassaadi trepil kaks lõvifiguuri, tagafassadi trepi kohal väike konsoolrõdu. Säilinud interjööridest on tähelepandavamaid I koruse keskel paiknev paraadtrepiga vestibüül, II korruse suurepärases klassitsistlikus kujunduses saal (seinu liigendavad joonia pilastrid, figuursed reljeeftahvlid uste kohal, akantusfriis ning greififiguuridest koosnev lai laekarniis, ornamentaalsed laemaalingud jne.)ning nn muusikasalong (seintel reljeefsed stukk-komposistsioonid muusikariistadest ja tammeokstest, maalitud embleemidega kaunistatud kassettlagi jne.) Kõrgekvaliteedilist tisleritööd on säilinud teistes ruumides. Võlvitud keldrikorrusel majandusruumid.

Ajalugu

1642. a eraldus Udriku mõis Polli mõisast ja oli kuni 1919. a võõrandamiseni von Rehbinderite valduses. Udriku mõisa, praeguseni säilinud, peahoone laskis aastail 1796-1803 ehitada Gustaf Didrik von Rehbinder. Ehitustööd viidi seejuures läbi Saksamaalt pärineva ehitusmeistri juhtimisel. Nõutav abitööjõud - müürsepad, puusepad jne. toodi Rehbinderitele kuuluvaist Läänemaa mõisatest.
Peale Maareformi, 1922.a anti Udriku mõisa maad valitsuse otsusega Töö ja Hoolekande Ministeeriumile Nõrgamõistuslike Last Kodu tarvis. 1929-1938 kuulus Udriku mõis Sõjaministeeriumile ja sinna hakati koondama Vabadusristi kavalere, kes vajasid hooldamist. Teise maailmasõja ajal elasid hoones sõjapõgenikud ja pärast sõda avati seal Udriku Invaliididekodu, mille asemele tuli 1970. a psüühiliste häiretega inimeste tarvis mõeldud Udriku Hooldekodu.
Mõisa interjööri on korduvate ümberehituste käigus tugevasti muudetud. Endine härrastemaja kohandati peale võõrandamist paljudeks lihtsateks korteriteks. 1953. a ja 1960.a ümberehituste kohta on dokumentaalseid tõendid olemas. 1953. a kapitaalremondi ajal lammutati üheksa pliiti ja teisel korrusel mitu vaheseina. Kütmiseks ehitati plekkkestaga ahjud. 1960. a kapitaalremondi ajal kannatas siiani säilinud algne ruumijaotus veelgi. Algne anfilaadsüsteem suleti seinte ehitamisega. Lõhuti stiilseid karniise, kuna hooldekodu vajas koridorsüsteemi. 1960. a remondi ajal toodi köök keldrikorruselt esimesele korrusele, seati sisse veevärk ja kanalisatsioon ning tuletõrje nõudmisl ehitati hoone loodeotsale lisatrepikoda. Aknaraamid on vahetatud, säilitades akna jagunemine kuueks ruuduks. Samuti on vahetatud uksed.

Kaitsevööndi ulatus

vt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/Udriku_m%C3%B5is