Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Udriku mõisa park
Mälestise registri number 15680
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 441
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.04.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Klassitistlikku mõisaansamblisse kuuluva tüüpilise vabakujundusliku pargi näide

Sisestatud: 29.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Mõisahoonet ümbritsev park on vabaplaneeringuline ja kaheosaline. Pargi pindala 6.6 ha, lisaks parkmets 9,7 ha
Väiksem ja tihedam, rohkem kujundatud osa asub härrastemaja peafassaadi ees. Teine pool, lagedam ja looduslikum, jääb mõisaansambli idaossa. Peahoonest kirde suunas on suur pais-tiik saarega. Säilinud on foto pargipaviljonist allika suudme kohal tiigi kaldal. Paviljon oli mõõtmetelt väike, külgedelt lahtine neljale postile toetuv viilkatusega ehitis.
Ca 500 m keskusest idas asub metsapark (Kabeli mets), kuhu Rehbinderid rajasid perekonna hauakambri (hävinud).
Mõisa puu- ja köögiviljaaed oli rajatud härrastemajast lõunasse. Kasvuhooneid oli kaks. Suuremas köetavas kasvuhoones kasvatati lõunamaiseid viljapuid ja põõsaid. Selle ühel küljel olid ka kärneri ja aednikupoiste eluruumid.
Puuviljaaed oli suur ja liigirikas.
Ümber mõisa peahoone kasvab rohkelt harilikku vahtrat, mis ilmestab maastikku laialehiste saludena. Märkimisväärsed mõõtmed on saavutanud harilikud elupuud peahoone ees ja taga, ning samas kasvavad siberi lehised. Haruldasema liigina kasvavad peahoone taga noored mandžuuria pähklipuud, tiigi ääres jäme hõberemmelgas (Salix alba `Sericea`) ning harilik saar, sanglepp, värdremmelgas (Salix Rubens). Udriku parkmetsa ilmestab siberi nulu rohke esinemine. Vahetult Tapa-Rakvere maantee äärde jääb siberi nulgudest moodustunud kaherealine ring. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 29.03.2005.

Mälestise ajalugu


Rajatud 19.s. II p.

Sisestatud: 29.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


vt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 21.02.2006.