15680 Udriku mõisa park

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Udriku mõisa park
Mälestise registri number 15680
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 441
Liigitus ehitismälestis
Udriku mõisa park :15680, vaade läänepoolsele osale Autor Anne Kaldam Kuupäev 11.02.2008
Udriku mõisa park :15680, vaade läänepoolsele osale Autor Anne Kaldam Kuupäev 11.02.2008 reg. 15680 Udriku mõisa park, vaade idapoolsele osale Autor Anne Kaldam Kuupäev 11.02.2008 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade kirdepoolsele pargialale -peahoonest kirdesse Autor Anne Kaldam Kuupäev 29.09.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade kirdepoolsele pargialale -peahoonest kirdesse Autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade kirdepoolsele pargialale -peahoonest kirdesse Autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade kirdepoolsele pargialale -peahoonest kirdesse Autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade edelapoolsele pargialale -peahoone trepilt otse edelasse autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade edelapoolsele pargialale -peahoone trepilt lõunasse autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade edelapoolsele pargialale -peahoone trepilt loodesse Autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park reg. 15680, vaade edelapoolsele pargialale - autor Anne Kaldam Kuupäev 29.02.2010 Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade esiväljaku puudele. Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade peahoone trepilt üle esiväljaku. Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade esiväljaku puudele. Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade üle tagaväljaku tiikide suunas. Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade saarelt üle veekogu. Fotol vasakul on Udriku mõisa viinavabriku varemetele. Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade saarelt peahoone suunas ja sillale. Vaade on suletud seemnetekkeliste puudega. Udriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 07.12.2018. Vaade saarele, veekogule ja sillale. Taamal on Udriku mõisa viinavabriku varemed.
Galerii(17)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) Kuupäev: 30.03.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181) Kuupäev: 17.01.2006

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.12.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik- maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Klassitistlikku mõisaansamblisse kuuluva tüüpilise vabakujundusliku pargi näide

Sisestatud: 29.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Mõisahoonet ümbritsev park on vabaplaneeringuline ja kaheosaline. Pargi pindala 6.6 ha, lisaks parkmets 9,7 ha
Väiksem ja tihedam, rohkem kujundatud osa asub härrastemaja peafassaadi ees. Teine pool, lagedam ja looduslikum, jääb mõisaansambli idaossa. Peahoonest kirde suunas on suur pais-tiik saarega. Säilinud on foto pargipaviljonist allika suudme kohal tiigi kaldal. Paviljon oli mõõtmetelt väike, külgedelt lahtine neljale postile toetuv viilkatusega ehitis.
Ca 500 m keskusest idas asub metsapark (Kabeli mets), kuhu Rehbinderid rajasid perekonna hauakambri (hävinud).
Mõisa puu- ja köögiviljaaed oli rajatud härrastemajast lõunasse. Kasvuhooneid oli kaks. Suuremas köetavas kasvuhoones kasvatati lõunamaiseid viljapuid ja põõsaid. Selle ühel küljel olid ka kärneri ja aednikupoiste eluruumid.
Puuviljaaed oli suur ja liigirikas.
Ümber mõisa peahoone kasvab rohkelt harilikku vahtrat, mis ilmestab maastikku laialehiste saludena. Märkimisväärsed mõõtmed on saavutanud harilikud elupuud peahoone ees ja taga, ning samas kasvavad siberi lehised. Haruldasema liigina kasvavad peahoone taga noored mandžuuria pähklipuud, tiigi ääres jäme hõberemmelgas (Salix alba `Sericea`) ning harilik saar, sanglepp, värdremmelgas (Salix Rubens). Udriku parkmetsa ilmestab siberi nulu rohke esinemine. Vahetult Tapa-Rakvere maantee äärde jääb siberi nulgudest moodustunud kaherealine ring. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 29.03.2005.

Mälestise ajalugu


Rajatud 19.s. II p.

Sisestatud: 29.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


vt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 21.02.2006.