Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Udriku mõisa viinavabriku varemed
Mälestise registri number 15683
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 442
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 29.04.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Tootmishoone, Viinavabrik, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Klassitsistlikku mõisakompleksi kuuluv tööstushoone, millel on autentsena säilinud 19. sajandi II poolele iseloomulik välisilme, algupärased ehitukonstruktsioonid ja detailid.

Sisestatud: 29.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Põhiliselt on hoone seinad paekivist, mille juures on kohati kasutatud punast tellist, eriti avade juures.
Hoone juures võis eraldada selgelt kolme põhilist mahtu ja järku, milles peegeldusid arvatavasti ka ehitamise järjekorrad.
Põhiosa moodustas kahekorruseline (üks ruum ka mansardkorrusel) kelpkatusega hoone. Selle hoone jätkuna idapoolses otsas paiknes ühekorruseline viilkatusega juurdeehitus. Omakorda selle jätkuna veidi madalama viilkatusega ehitus, mis on hävinud.
Põhiliselt on hoone seinad paekivist, mille juures on kohati kasutatud punast tellist, eriti avade juures. Viimase juurdeehituse säilinud seinad on laotud punastest tellistest ning mansardkorruse toal olid puittäidisseinad. Seinad välja arvatud tellis olid krohvitud.
Enamik vahelagedest oli valatud betoonist terastaladel, kohati aga valmistatud puidust. I korrusel oli muldpõrand. Katus oli kaetud sindlitega.
Hoone, eriti põhiosa juures on jälgi korduvatest hilisematest ümberehitustest, eriti avade osas.
Praegusel hetkel on hoone varemeis, säilinud on paekivimüürid.

Sisestatud: 10.03.2006.

Mälestise ajalugu


1790.a taotleb tollane Udriku omanik Krahv Gustav Diedrich Rehbinder juba konkreetset luba viinapõletamiseks riigile. Sellest ilmneb, et Udrikul pidi olema vastava võimsusega viinaköök. 1868. a ehitati uus viinavabrik, mis 1888.a F. Mody projekti alusel uuendati. Sel ajajärgul hoogustus kasvava tempoga viinatootmine Eestimaa mõisates ning vastavalt täiustunud aparatuurile leidis nimetatud aastail peaaegu kõigis mõisates aset viinaköökide ümberehitamine. Pearuumi kaks suurt 1,45 m laiust ümarkaarset akent viinaköögi peafassaadil on veenvaks tõendiks mainitud ümberehitusest. Piiritust toodeti hoones kuni Esimese maailmasõja lõpuni, mil hoone rüüstati. Hiljem kasutati hoonet peamiselt elamuna, 1960-ndate aastateni oli hoones viis korterit. Sellest alates on ehitis tasapisi lagunenud. 1999.a kevadel varises kokku vabriku pikk telliskivikorsten.

Sisestatud: 29.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


vt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 21.02.2006.