Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Kaasani Jumalaema", 19/20. saj. (segatehnika, puit)
Mälestise registri number 157
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 06.06.1995
Registreeritud 08.06.1995
Mälestise vana number K 147
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud ööl vastu 6.oktoobrit 1996.a.

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks õigeusu ikoonimaalis viimastel sajanditel levinud portreelise maaliviisi kohta.

Sisestatud: 20.10.2006.

Mälestise kirjeldus


materjal ja tehnika: segatehnika, puit; kappraamistus: puit, tisleritöö, nikerdatud, kullatud;
autor, valmistamise koht, dateering: 19. - 20. saj. vahetus;
mõõdud: vm. 38 x 34 cm, raamistus u. 87,5 x 70 cm;
täiendavad andmed: Kujutis "Kaasani Jumalaema" (”Богоматерь Казанская”) on Ema ja Lapse spetsiifiline Vene tüüp. Legendi kohaselt ilmus 1579. a. Ivan Julma vallutuse järgses Kaasanis väikesele tüdrukule unes Jumalaema, kes käskis tal ühes teatud kohas maad kaevata. Kaevatigi ning leiti uus Jumalaema ja Kristuslapse ikoon, mida hakati nimetama “Kaasani Jumalaemaks”. Ikonograafiliselt eristatab seda tüüpi Jumalaema kujutamine büstina ning Kristuslapse frontaalse kujutise paiknemine temast vasakul.;

Sisestatud: 20.10.2006.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1995. a. Ese on varastatud 5/6. 10. 1996. a.

Sisestatud: 28.11.2006.