Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Liigvalla mõisa park
Mälestise registri number 15714
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 621418.11
Y-koordinaat 6543016.05
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(11)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 31.12.18

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Ajastu piirkonna pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis

Sisestatud: 13.03.2003.

Kirjeldus


Baroksest pargist(suurusega 3-4ha) ei ole tänaseks pea midagi säilinud. Kunagisi terrasse ja muid barokkaiale iseloomulikke vorme võib vaid aimata.
Peahoone ees oli barokile iseloomulik ringikujuline juurdesõidutee, mida siiani markeerivad kaarjalt kasvavad puud. Park oli jaotatud sirgete ristuvate teedega muruväljakuteks. Teed on rohtunud ja vaid vahtraalleed lasevad aimata kunagisi jalutusradasid. Kunagistel muruväljakutel on arvatavasti kord suve jooksul toimunud niitmine ja lõkkekohtade järgi võib aimata pargi kasutamist puhkeotstarbel. Seda just eriti pargi tagumises osas.
Pargi lõpuosas kunagi olnud lehistereast on järel mõned võimsad puud.
Ringikujulised põlispuude grupid tähistavad kunagisi võimalikke istumiskohti.
Pargiväikevormidest olid kirjanduse järgi pargis sillakesed, alleede ääres puidust “diivanid”, ülemisel terrassil aiatoolid ja lauad.
Pargi kagunurgas, kasvab suur Orjatamm.
Tähelepanuväärsete üksikpuudena hakkavad silma suur elupuu (ca 14m) ja laiutav kuriili lehis. Pargis leidub üle 30 erinevat puu-põõsaliiki . Enamlevinud liigid on pärn, vaher, saar, siberi lehiseid (alleena), jalakaid, hõberemmelgaid (oja kaldal)(Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 13.03.2003.

Ajalugu


Rajatud ilmselt 17.s. regulaarstiilis (jälgitav ka 1703. südamikuplaanilt). Rekonstrueeritud 19.s II poolel vabakujunduslikuks kuid säilitades selgelt regulaarpargi elemente ja fragmente. (südamikuplaan 1873)

Sisestatud: 13.03.2003.

Kaitsevööndi ulatus


vt. LISA 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 21.02.2006.