Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Salla mõisa park
Mälestise registri number 15717
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 636875.85
Y-koordinaat 6537370.79
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 19.03.18

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Regulaarsugemetega liigirikka mõisapargi näide

Sisestatud: 19.04.2006.

Kirjeldus


Park on algselt olnud regulaarpark, mis omal ajal on olnud ilmselt üsna silmapaistev, kuna veel praegugi, peale laastavaid torme, on pargis tajutav pikk peateljele kontsentreeritud pargiruum. Salla park on kujunenud tänaseks segastiilis pargiks, mistõttu pargi võib jaotada põhimõtteliselt nelja ossa: härrastemaja esine osa, härrastemaja tagune regulaarne osa, regulaarosa ümbritsev vabakujuline pargiosa ja viljapuuaed.
Härrastemaja ette jäävas osas on paiknenud ilmselt ovaalne ringtee, millest on lähtunud pargist lääne suunas kulgenud allee, mis tänaseks on säilinud osaliselt mõisapoolses osas. Pargiosa on olnud algselt osaliselt avatud, kuid tänaseks on hoonest põhja poole jääv ala tihedasti täis kasvanud, moodustades kohati läbipääsmatu tihniku. Esiväljakul kasvavad praegu suured puud, mistõttu vaade peafassaadile on takistatud
Härrastemaja tagune aed on olnud selgelt regulaarse, hoone peateljele orienteeritud struktuuriga, mille raamid loodi pms. harilikust pärnast piki- ja ristisuunas kulgevate alleedega. Pargi keskosas ristuvad kaks diagonaalset alleed. Alleedest on tänaseks pargi lõunaosas säilinud, vaid aimatavad fragmendid, mis annavad tunnistust endise regulaarse struktuuri ulatusest.
Regulaarset pargiosa idast ja põhjast ümbritsev vabas pargiosas ei ole tänapäeval võimalik ära tunda mingit kindlat kavandit. Oletatavast viljapuuaiast, mis paiknes peahoonest edelas, tänaseks midagi tähelepanuväärset säilinud ei ole.
Salla park on üks ümbruskonna liigirikkamaid, siin kasvab 55 erinevat puuliiki3. Lehtpuudest leidub pargis enamus kodumaistest liikidest. Regulaarse-mitteregulaarse pargiosa piiridelt leiab üksikuid suuremõõtmelisi põlistammi, - saari ja -pärnasid, kuid pargist leiab ka pihlakaid, toomingaid jt. looduskaitsealuse liigina on parki istutatud künnapuid. Võõrliikidest leidub hobukastanit, halli pähklipuud, tatari vahert. Leidub ilmselt XIX - XX sajandivahetusel istutatud tähelepanuväärseid okaspuid, mis on aja jooksul omandanud muljetavaldavad mõõtmed - siberi nulg, hall nulg, siberi lehis. Leidub ka palsami- ja värd-nulgu ning ebatsuugat. Huvitav on mainida, et siberi nulul on Salla pargis elujõulist looduslikku uuendust.

Sisestatud: 19.04.2006.

Ajalugu


Rajatud ilmselt juba 18.s. lõpul regulaarstiilis. Vabakujunduslikuks ümberkujundatud 19.s. II p.
Sai tugevalt kannatada 2001-2002. a. laastavates tormides.

Sisestatud: 19.04.2006.