Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone
Mälestise registri number 15722
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 633651.59
Y-koordinaat 6581459.14
Mälestise vana number k
Ava kaardil

Paikvaatlused(30)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.20

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Rakvere mõisa rahvamajaks ümberehitatud härrastemaja ja sellega liidetud teatrihoone moodustavad omavahel erandliku koosluse ning ühtse terviku ümbritseva ansambliga.

Sisestatud: 30.01.2009.

Kirjeldus


Mõisa peahoonest rahvamajaks ümberehitatud hoone oli telgsümmeetriline, võimsa eenduva kahekordse keskrisaliidi ja ühekordsete tiibadega. Hoone risttelg jäi auhoovi sissesõidutee pikiteljele. Selle edelatiiva külge ja sellega risti liitus teatrihoone, mille peafassaadiks kavandati pargipoolne terrassi ja treppidega sümmeetriline otsafassaad. Algne heimatkunsti laadis fassaadi muutis 1938. aasta täiendusprojektiga funktsionalismi mõjul märgatavalt askeetlikumaks. Hoone otsafassaadi liigendavad liseenid ja kitsad aknad, külgfassaade jalutuskoridori ümaraknad. Rõduga teatrisaal paikneb hoone keskel ning on kolmest küljest piiratud jalutuskoridoriga. Saali kaunistuses on kasutatud stiliseeritud kapiteelidega pilastreid. Pargi pool liitub jalutuskoridoriga kumera lõpuga fuajee-trepiruum, kust pääseb rõdule ja garderoobi, mis asub keldrikorrusel. (Karin Hallas, 1997)

Sisestatud: 27.01.2009.

Ajalugu


Mõisa ostis 1828. aastal Rennenkampfide suguvõsa, kelle valduses oli mõis kuni 1919. aasta riigistamiseni. Uue peahoone ehitamisega alustati 1850. aasta paiku. Selleks kasutati ka samas paikennud kloostri põhjatiiva hoonete vundamente. Mõis riigistamise järel hakkas peahoones tegutsema rahvamaja. Arhitektide Johann Ostrati (esialgne projekt) ja Tõnis Mihkelsoni (täiendusprojekt, 1938) kavandite alusel ehitati aastatel 1928-1940 Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi eestvedamisel rahvamajaks kohandatud endisele mõisa peahoonele juurde teatrihoone. Hoone ehitati mõisa peahoone edelatiiva külge ja sellega risti (kaguosaga osaliselt vana peahoone köhale). Kivide saamiseks lammutati ka vana karjakastell ja idapoolne 18. sajandi abihoone mõisa lääneosas. Rahvamaja esimesel korrusel paiknenud restorani- ja seltsiruumid on ümber ehitatud saaliks, neid kaunistavad 1950. aastate rahvusmotiivilise ornamendi ja pannooga. (Karin Hallas, 1997; R. Treufeldt)

Sisestatud: 27.01.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndit eraldi ei määrata, maälestis asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg. nr. 27012

Sisestatud: 02.02.2009.

Meedia


- artikkel "Rakvere Teater tegi uksed lahti"
http://www.virumaateataja.ee/

- Pole laita lugu
http://www.ekspress.ee/viewdoc/A4043A0D054B5DF1C22570A400553524

Sisestatud: 23.09.2005.