Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rakvere mõisa park
Mälestise registri number 15723
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(18)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 27.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Park asub kergelt põhja suunas laskuval maa-alal. Pargi idapoolses servas on säilinud korrapärast teedevõrku ning pärnaalleesid. Pargi puistu tervikuna paikneb vabakujulistes rühmades, mis on omavahel seotud ringteede süsteemiga. Pargi tagumises osas asuvad kolm omavahel ühendatud eri suurusega vabakujulist tiiki. Tiikide kaldail kasvab kohati massiliselt harilikku katkujuurt. Park on hästi hooldatud ning aktiivselt kasutatav. Park on lääne- ja põhjaküljest piiratud paekivimüüriga.

Sisestatud: 09.02.2009.

Mälestise ajalugu


Esimene teadaolev mõisapargi põhiplaan on joonistatud 1798.a valminud Rakvere linnaplaanile. Tegemist on mõisast põhja suunas kavandatud korrapärase barokk-pargiga. Pargiala jaotasid neljaks parteriks üks põhja-lõuna ja üks ida-lääne suunaline tee, lisaks palistas tee pargi korrapäraseid servi. Teede ristumiskohta moodustus ring, mille keskosas paiknes pargiskulptuur. 1850 aastail, mil ehitati uus härrastemaja, kujundati park ümber vabakujunduslikuks ning laiendati seda veelgi põhja suunas. Vabakujundusliku pargi rajamise aegseid plaane säilinud ei ole ning kõige lähema ettekujutuse 19 saj II poole planeeringust saab 1930 a. valminud Rakvere Rahvaaia plaanilt, millel kajastuvad juba ka 1920. a-il muudatused. Alates 1920. a kandis park Rahvaaia nime ning endine müüriga piiratud ja suletud mõisapark on sellest ajast rahvale avatud. Rahvaaed kandis endas ajastule omast Volkspark´i ideed. Nii lisatigi endisesse mõisaparki erinevaid vaba aja veetmise võimalusi – mõisa peahoone taha kavandati terrassid, pargi idapoolsesse külge rajati väike kõlakoda, läänepoolsesse külge tenniseväljakud. Pargi tagumisse osasse ehitati spordiväljak. Korraldati kontserte, näitusmüüke ja laulupidusid (kusjuures igal aastal ehitati uus laululava). Igal pargiosal oli oma otstarve.
Tänapäeval tegutseb endises mõisakompleksis Rakvere Teater ja Rakvere Rahvamaja. Endisest mõisapargist on saanud linnapark, milles on sellegipoolest säilinud mitmeid vana mõisapargi elemente.

Sisestatud: 09.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Rakvere mõisa park asub Rakvere vanalinna muinsuskaitseala reg.nr. 27012, kaitsevööndit eraldi ei määlata




Sisestatud: 04.02.2009.