Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rakvere kirik
Mälestise registri number 15732
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 634014.38
Y-koordinaat 6581173.97
Mälestise vana number 427
Ava kaardil

Paikvaatlused(21)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.03.21

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(9)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Virumaa vanimaid ja omapärasemaid sakraalhooneid.

Sisestatud: 20.03.2007.

Kirjeldus


Tänini püsinud algkavatises on lai kolme traveega pikihoone, kolmetahuliseks murtud idaseinaga koorivõlvik ja massiivne läänetorn. Koori põhjaküljel on võlvitud käärkamber. Ainus sissepääs paiknes torni lääneseinas. Kolmelöövilise pikihoone ruumivorm oli harvaesinevalt pseudo-basilikaalne: külglöövidest laiemal kesklöövil olid akendeta kõrgseinad (nende murdejäljed on võlvide kohal otsseintes ulatuslikult säilinud). Võlvitud olid tõenäoliselr ainult külglöövid (sama Tallinna toomkirikus ja Niguliste kirikus). Ehituskrundi piiratud pikkusest tingituna moodustab kooriruum kvadraatse võlviku ja polügonaalse lõpmiku omapärase koondvormi. Samal põhjusel on laiaks ristkülikuks venitatud ka läänetorni põhiplaan. Torn ja pikihoone võlvipealne olid ohu korral pelgupaigaks, sinna pääses kesklöövist kõrgel paikneva ukse kaudu hoone teisel korrusel (sama Tallinna Niguliste kirikus). Torni kolmandal korrusel on võlvkäigud külglöövidele ja ukseava kesklöövi kunagisele lääne-empoorile (säilinud on suur sügav kaarniśś); neljandal korrusel on kesklöövi laele avanenud uks.
Sisustuses piiskop Annebeti hauaplaat (1551), hauaplaat (1659), kaks laelühtrit (18. sajand), kell (1641, Georg Putensi valukojast Stockholmis), kantsel (1690, Chr. Ackermann, figuurid E. Thiele), altar (1730, J. V. Rabe).
(Villem Raam Eesti arhitektuur, 1997)

Sisestatud: 20.03.2007.

Ajalugu


Ehitatud 15. sajandi alguskümnendil Tallinna ehitusmeistri Simoni juhtimisel. Kaitsekirikuna kannatas raskelt Liivi sõjas (1558-83); purustati võlvid ja torni ülaosa.
Aastatel 1684-93 rekonstrueeriti sõjapurustustest avariiseisundis kiriku pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuliseks ruumiks ja kaeti barokiajastule iseloomulike lamedate servjoonvõlvidega (seitlijoon on rõhtne). Läänevõlviku mõlemasse külgseina ehitati kõrvalportaal ja lääneseina mõlemasse külge müüritrepid pääsuks torni ja oreliväärile. Torni ülaosa restaureeriti.
Põhjasõjas põletati kirik aastatel 1703 ja 1708; taastati 1727-30, mil torn sai barokse kiivri. Praegune neogooti telkkiiver ehitati 1852. a.; samal aastal taastati käärkambri võlvlagi. Torni kiviosa kõrgus on 37,8 m, üldkõrgus 62 m (kõrguselt teine torn Eestis väljaspool Tallinna). Aknad said praeguse neogooti kuju 1892. a. Neogooti portaal (oli algselt vimpergiga) valmis 1898. a.

Sisestatud: 20.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndit eraldi ei määrata, kuna kirik asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg.nr. 27012

Sisestatud: 17.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndit eraldi ei määrata, kuna Rakvere kirik asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg. nr. 27012

Sisestatud: 26.02.2009.

Meedia


- Muinsuskaitse tunnustab partnereid
http://www.virumaateataja.ee/121007/esileht/uudised/15041628.php

Sisestatud: 22.11.2007.