15740 Rakvere linnuse varemed vallikraaviga
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rakvere linnuse varemed vallikraaviga |
---|---|
Mälestise registri number | 15740 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 03.08.1998 |
Registreeritud | 03.08.1998 |
X-koordinaat | 633784.49 |
Y-koordinaat | 6581183.57 |
Mälestise vana number | 433 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(45)
Paikvaatluse kuupäev: 26.10.22
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(8)
Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Muinas-Viru suurimaid kaitseehitisi. |
Kirjeldus Rakvere kivilinnus oli foogtide residents. Linnust piirati kivist ringmüüriga, läbi ajaloo ehitati ja täiustati seda tornrajatiste ja teiste kaitsemüüridega. Linnuse müürid on paekivist laotud, mördiga kinnitatud. |
Ajalugu Rajati vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12 .s. alguses. Kuulus arvat. segatüübiliste linnuste hulka. Arvat. 13.s. II-III v. hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalustraadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimana on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse SW-nurgas. Tõen. 14.s. I p. rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. Paksud ~2m müürid olid laotud segamüüritisena lubimördil, peamiselt siiski maakividest. 14.s. II p. pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Ehitati uus kaitsemüür, keldritega hoonetiib ja uus väravakompleks. Ristkülikukujulise põhiplaaniga W-torn juhatas sisse perioodi, mil materjalina kasutati ainult murtud paasi. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed 15.s. alguses, mil valmis O-tiib. Tööd kulmineerusid 16.s. I p. kui linnus sai konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik ja sissepääsu moodustasid 2 teineteisele järgnevat väravat O-küljel, millest välimine oli tõstesillaga, sisemine langevõrega. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes kolmes küljes asuvatel oosidel ja koosnes kividest, palkidest ja tammepakkudest. Selliselt haarati u. 4,5-ha territoorium. 1581 linnuse vallutanud rootslased rajasid N ja S-küljele bastionid ja tegid ümberehitusi. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas (1602-05). Enamik hooneid lammutati pärast seda ehitusmaterjaliks. Esimesed konserveerimistööd toimusid 1901-02. Suuremad uuringud ja konserveerimistööd toimusid 1975-87, arh. F.Tomps, ins. G.Kirss, kunstiajaloolane J.Kaljundi; 1989-92, arh. M.Keskküla, kunstiajal. K.Alttoa on rakendanud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone I korruse osas ka rekonstrueerimist. (EA) |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndit eraldi ei määrata, kuna Rakvere linnuse varemed vallikraaviga asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg. nr. 27012 |
Meedia - Rakvere Vallimäele võib kerkida futuristlikus stiilis hotell |