Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rakvere linnuse varemed vallikraaviga
Mälestise registri number 15740
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 433
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(39)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.07.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Raili Uustalu

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Muinas-Viru suurimaid kaitseehitisi.

Sisestatud: 15.04.2004.

Mälestise kirjeldus


Rakvere kivilinnus oli foogtide residents. Linnust piirati kivist ringmüüriga, läbi ajaloo ehitati ja täiustati seda tornrajatiste ja teiste kaitsemüüridega. Linnuse müürid on paekivist laotud, mördiga kinnitatud.

Sisestatud: 07.09.2018.

Mälestise ajalugu


Rajati vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12 .s. alguses. Kuulus arvat. segatüübiliste linnuste hulka. Arvat. 13.s. II-III v. hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalustraadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimana on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse SW-nurgas. Tõen. 14.s. I p. rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. Paksud ~2m müürid olid laotud segamüüritisena lubimördil, peamiselt siiski maakividest. 14.s. II p. pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Ehitati uus kaitsemüür, keldritega hoonetiib ja uus väravakompleks. Ristkülikukujulise põhiplaaniga W-torn juhatas sisse perioodi, mil materjalina kasutati ainult murtud paasi. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed 15.s. alguses, mil valmis O-tiib. Tööd kulmineerusid 16.s. I p. kui linnus sai konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik ja sissepääsu moodustasid 2 teineteisele järgnevat väravat O-küljel, millest välimine oli tõstesillaga, sisemine langevõrega. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes kolmes küljes asuvatel oosidel ja koosnes kividest, palkidest ja tammepakkudest. Selliselt haarati u. 4,5-ha territoorium. 1581 linnuse vallutanud rootslased rajasid N ja S-küljele bastionid ja tegid ümberehitusi. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas (1602-05). Enamik hooneid lammutati pärast seda ehitusmaterjaliks. Esimesed konserveerimistööd toimusid 1901-02. Suuremad uuringud ja konserveerimistööd toimusid 1975-87, arh. F.Tomps, ins. G.Kirss, kunstiajaloolane J.Kaljundi; 1989-92, arh. M.Keskküla, kunstiajal. K.Alttoa on rakendanud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone I korruse osas ka rekonstrueerimist. (EA)

Sisestatud: 15.04.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndit eraldi ei määrata, kuna Rakvere linnuse varemed vallikraaviga asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg. nr. 27012

Sisestatud: 17.02.2009.

Meedia


- Rakvere Vallimäele võib kerkida futuristlikus stiilis hotell
http://www.virumaateataja.ee/051006/esileht/15033584.php

-Vallimägi muutub ajaga koos
http://www.virumaateataja.ee/210607/esileht/arvamus/15039220.php


-

Sisestatud: 05.07.2007.