Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rägavere mõisa peahoone
Mälestise registri number 15804
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 459
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (108014654)

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 12.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Stiilse varaklassitsistliku ansambli härrastemaja näide.

Sisestatud: 31.10.2003.

Mälestise kirjeldus


Varaklassitsistlik, 2-korruseline kõrge kelpkatusega kivihoone. Horisontaalselt rõhutatud fassaadil domineerib kaarakendega keskrisaliit. Dekooris valitsevad varaklassitsistlikud elemendid - võlvitud soklikorrus rustikaga, laiad pilastrid, akende tilgutiliistuga krohviraamistus. Esindusruumid paiknesid II korrusel. Keskrisaliidi laiune saal on zopfstiilis: tahvliteks liigendatud kunstmarmorist seinapinnad, arvukad peeglid ja rikkalik stukkdekoor jahitrofeede, putostseenide, portreemedaljonidega, tõen. autor J.Schultz. Uks ja peauks on baroksed. (EA)

Sisestatud: 31.10.2003.

Mälestise ajalugu


Rajatud 18.s. IV v. omanik H.H. v. Kaulbarsi ajal. Suuremad ümerehitused 19.s. II p-st.
Restaureeriti ka 1980.a. E. Vilde nim. kolhoosi kultuurikeskuseks (arh. F.Tomps, sisekujund. L. Pärtelpoeg, skulptor C.Tamm).
21.s. algusest erakätest (vt. meedia).(EA)

Sisestatud: 31.10.2003.

Kaitsevööndi ulatus


LISA nr 1 Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 08.03.2006.

Meedia


01.10.2003 Virumaa teataja
artikkel " Rägavere mõis valmis " Rein Sikk
rein@virumaateataja.ee
Viis aastat kestnud restaureerimine legendaarses Rägavere mõisas on muutnud häärberi säravaks pärliks, millega huvilised saavad tutvuda aasta lõpul.
“See on minu looming, mõisa uueks loomine,” ütleb mõisaomanik Morgan Hammerbeck, kui Virumaa Teatajale aastaid suletud majaukse paotab.

“Ameerikas peetakse antiigiks kõike, mis on üle viiekümne aasta vana, minu antiik on aga kümme korda vanem,” sõnab hiljuti oma 33. sünnipäeva tähistanud ameeriklane, keda mõni tema kaasmaalane peab mõisa restaureerimise tõttu veidi imelikuks.

Imeline uuestisünd

Uks avaneb: täielikult uuenenud mõisa peatrepp on juurde saanud teise poole ning kaardub taeva poole. Lisaks on häärberis mitu uut treppi, puhastatud ning kasutusele võetud keldrid ning pööning, uued rõdud, värske värv, klaassaun, täitmist ootav veinikelder. Vana klaver ootab uusi mängijaid. Tänase Virumaa Teataja 8. külg näitab osa majas avanevast ilust.

Vaid Morgan Hammerbeck teab, millise koguse närve, aega ja raha ta majja on pannud. Kõik esialgsed restaureerimistähtajad on kärisenud. Mõisa müügi päeval, 25. märtsil 1999 loodeti, et aasta pärast saab maavanem majas vabariigi aastapäeva vastuvõtu korraldada.

Viie aasta jooksul on vahetunud nii arhitekt kui ka mitu restaureerimisfirmat. Algselt kavandatud investeering 3,5 miljonit krooni on ületatud mitmekordselt.

Täna ei hoia Hammerbeck kokku kiitust viimasena sõelale jäänud tegijatele. “Julgen soovitada nii SADO Kaubahoovi kui ka arhitekt Toomas Ranki igaühele,” ütleb ta. Ja kiidab koostööd muinsuskaitsega, kellega ei tekkinud ühtegi probleemi.

Mõisast enam mõisa

Arhitekt Toomas Rank, kelle senini tuntuim töö on Estonia teatri uue katuse kavandamine, ütleb, et kõige raskem oli mõisainterjööriga sobivate pisidetailide leidmine. Näiteks hinged, sulused, tihendid. Täna on Ranki mureks töödele viimase lihvi andmine: kaminate, lühtrite paigaldamine.

Kas kõige selle vaeva järel oleks Morgan Hammerbeck nõus Rägaverega uuesti alustama? Küsimuse järel saabub vaikus Pikk ja pinev. “Jah, kahetsen vaid, et teadsin mõisa ostu eel liiga vähe, mida Rägavere Virumaale ja kohalikele elanikele tähendab,” lausub ta.

Täna mõistab mõisaomanik: see mõis on enam kui mõis. Eestis esimesena restaureeritud mõis on mõisakultuuri taassünni sümbol, legend. “Tahan, et huvilised saaksid taas siia tulla, aga siiski ei kujuta ette turismibusside üksteise järel saabumist,” ütleb Hammerbeck.

Mõisasaal koolidele

Eelkõige mõlguvad Hammerbeckil meeles kohalike koolide kontserdid ja tähtpäevad. Ta loodab veel sel aastal teatada, kust ekskursiooni tellida. Rägavere giidide koolitamiseks on ettevalmistamisel leping koolituskeskusega Norax.

Jaak Kaseväli, Noraxi juhataja, loodab, et Rägavere giidiprojektist on kasu turismiõppe edendamisel.

LUBAS JA TEGI:

Aprillis 1999 ostis Hammerbeck XVII sajandist pärineva Rägavere mõisa Eesti riigilt 350 000 krooni eest, kohustudes investeerima 3,5 miljonit krooni. Tänaseks on lubadust mitmeid kordi ületatud.


artikkel " Muinsuskaitseamet tunnustab Eesti Kultuurkapitali aastapreemiat"
18. jaanuar 2005

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali peapreemia 2004 sai
arhitekt Toomas Rank muinsuskaitse all oleva Rägavere mõisa
ajaloolise peahoone tundliku ennistamise ning oskusliku
kohandamise eest kaasaegsete funktsioonidega.

Muinsuskaitseamet tunnustab Kultuurkapitali arhitektuuri
sihtkapitali valikut, mis langes ajaloolise hoone taastajale.
Nimetatud preemia juhib seega tähelepanu Eesti ühiskonnas
praegu väga aktuaalsele teemale - kohaliku ajaloopärandi
säilitamisele ja väärtustamisele.

Rägavere mõisa barokne peahoone on ehitatud 18. saj lõpul. 20.
saj esimesel poolel, pärast mõisate võõrandamist, tehti hoones
kooli tarbeks ümberehitusi, mille käigus sai interjöör tugevalt
kannatada. 1970. aastate lõpus restaureeriti mõisahoone Vilde
Kolhoosi initsiatiivil kultuurikeskuseks. Üle Eesti tuntud
kultuurikeskus töötas 1990. aastate alguseni. Praegu on kogu
mõisakompleks muinsuskaitse all kui varaklassitsistliku
ansambli stiilne näide.

1999 ostis mõisakompleksi hr Morgan Hammerbeck. Projekteerimine
ja paralleelselt ka restaureerimistööd toimusid peahoones
2000-2004. Restaureerimis- ja ümberehitustööde siht oli
kohandada mõisahoone osaliselt privaatelamuks, jättes samas
suure osa ajaloolisest hoonest avalikkusele avatuks.
Projekteerimistöid alustas arhitekt Fredy Tomps, 2000.a jätkas
projekteerimistöid ja restaureerimistööde autorijärelvalvet
arhitekt Toomas Rank.

Rank võttis esmaseks sihiks taastada mõisa keskosa pidulik
tsentraalne trepihall, kuna 19. saj lõpul ümberehituste käigus
olid uhke paraadtrepi pidulikkus ja avarus kadunud. Küllaltki
komplitseerituks kujunes hoone paremas tiivas läbi korruste
paiknevate eluruumide funktsiooni kohandamine nii, et see
võimalikult vähe mälestist kahjustaks. Muinsuskaitseamet
tunnustab arhitekti tööd - ta on oskuslikult tajunud ja
väärtustanud hoone ajaloolist ja arhitektuurset terviklikkust.
Uued funktsioonid on mälestisse sobitatud selle ajaloolist
struktuuri ja plaanilahendust oluliselt kahjustamata. Nii
arhitektuursed kui tehnilised sõlmed on detailideni läbi
lahendatud, liites ühtseks tervikuks ajaloo ja kaasaja.

Restaureerimistööde edu eelduseks on loomulikult ka hea koostöö
omanikuga. Mõisakeskkonna terviklikkuse huvides võõrandati ja
lammutati 40 aasta eest ansambli keskele ehitatud kolhoosi
tüüpelamu ja avati ajaloolise pargi vaated. Restaureeritud on
karjakastell, kus toimub mõisatraditsioone jätkates
loomapidamine. Jätkub pargi ja abihoonete restaureerimine ja
remont.

Kokkuvõttes võib öelda, et Rägavere mõis on ärganud tegijate
kiituseks uuele elule. Muinsuskaitseamet tegi ettepaneku
määrata arhitekt Toomas Rangile arhitektuurialane aastapreemia
professionaalse ja sihikindla töö eest Rägavere mõisa
restaureerimisel.


- Valitsus annab Rägavere mööbli sihtasutusele
http://www.virumaateataja.ee/300807/esileht/uudised/15040602.php

-Kultuur : Professor teeb kardinaid ja unistab mängivast orelist
http://www.virumaateataja.ee/260907/esileht/15041185_1.php



Sisestatud: 22.11.2007.