Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Porkuni linnuse varemed
Mälestise registri number 15844
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number 465
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 29.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s piiskoplinnuse varemed.
Üks kahest Tallinna piiskopile kuulunud lauamõisalinnusest.

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise kirjeldus


Linnus paikneb Porkuni järve neemikul kõrgel künkal, moreenineemik on vee paisutamisega saareks muudetud. Loodeküljel on kallas 10 meetri kõrgune. Linnus oli tüüpiline laagerkastell-linnus, mille ebakorrapärane 4-nurkne kuju osaliselt järgis looduslikku reljeefi, ringmüür oma väravatorni ja seitsme nurga-ja küljetorniga sarnanes Tallinna linnamüürile. Ringmüüri sisekülgedel asusid pikad ja kitsad ruumid. Väravatorn sarnanes Stür den Kerliga, Toompea ordulossi kagunurga torniga, oli kolme korruse ulatuses alt nelja-, ülevalt kaheksakandiline. Neljas ja viies korrus olid ehitatud nähtavasti vahimeeskonna eluruumideks, neis on säilinud kivist kätepesunõud ja meie keskaja ehitistele ainuomased tellistest suudmetega kaminad. Huvitavad on ka siseportaalid ja raidkividest aknaavad trepikäikudes. Linnuse nurkades olid poolümarad tulirelvatornid. Sisehoovis asus väike kirik polügonaalse koori, kaheksakandilise ristimiskiviga ja massiivse tornitaolise eendiga läänes. Kiriku lõunaküljel asus linnuse kaev. Linnusel oli kaks ühendusteed, üks läks Ilumäele risti läbi jõesängi - nn.”sootee” palkidel. Tamsalu poole viiva silla ja sootee vahel asus uhke üheksa võlviga jalakäijatele mõeldud kivisild, mille kaared olid veel 1939. aastal osalt säilinud, ehitamisaeg teadmata. Käesolevaks ajaks on müüridest ja tornidest säilinud vaid maa-alused osad. (Kalvi Aluve. Eesti Keskaegsed Linnused.Tallinn,1993)

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise ajalugu


Linnuse rajas piiskop Simon v. Der Borch 1479. a Liivi sõja ajal 8. veebruaril 1558 vallutasid Vene väed Porkuni linnuse. Erinevate ajalooallikate põhjal võib linnuse langemist seostada ka Rakvere, Toolse ja Laiuse linnuse langemisega 9. augustil 1558. Vene vägede lahkudes Rakverre novembris 1558 süüdati linnus ja põletati puithooned ja palissaad. Järgnevatel aastatel püüdsid sõjast osavõtvad pooled korduvalt hõivata hävinud linnust ja sellest teha oma tugipunkti, kuid taastamata linnus lagunes üha ja 18. sajandi Rootsi sõjaliste kindlustuste hulka ta enam ei kuulunud.
Linnus püsis Liivi sõja aegadest varemeis, varemed leidsid kasutamist hilisemate hoonete ehitamisel. Nii lammutati mingi osa linnusest juba 1561. aastal. Siiski võib Samuel Waxelbergi plaanil aprillis 1683, s.o. 120 aastat hiljem, tehtud linnuse plaanil näha hästi säilinud linnust. Plaanil on ka mõisahoonetena 3 elumaja ja majandushooned. C. Faelmanni Porkuni mõisa ja selle ümbruse plaanil 1827. aastast oleva peahoone ehitamise aega ei ole õnnestunud täpsustada. Samas on ka linnuse plaan.
1950. aastal lammutati suur osa linnuse varemeist.

Sisestatud: 19.10.2009.

Meedia


- Porkunis uuritakse Tallinna piiskopi pealinnnuse saladusi
http://www.virumaateataja.ee/121006/esileht/15033701.php
- Piiskopilinnuse kaevetööd tõid jahmatava avastuse
http://www.virumaateataja.ee/201206/esileht/uudised/15035150.php
-Porkuni paemuuseumi lähistel algavad väljakaevamised
http://www.virumaateataja.ee/140906/esileht/uudised/15033145.php

Sisestatud: 14.02.2007.