Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Porkuni mõisa park
Mälestise registri number 15847
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 13.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise kirjeldus


Porkuni mõisa park oli kahes teineteisest eraldatud osana. Üks peahoone kõrval, teine Ilumäe oosil, nimetatud ka Ilumetsa metsapargiks.
Järvesaarel paiknev park on suhteliselt väike, saare S-osas oli regulaarplaneeringuga iluaed, järve kaldal parkmets.
Porkunis oli (18. saj) kaks teineteisest eraldatud haljastustervikut, neist üks peahoone kõrval, teine hoopis üle naabrusesse jääva järve. Saarel olevas pargis hoonete vahel palju eri liiki puid ja põõsaid.
Ilumäe metsapark paikneb Porkuni järvest loodes kitsaseljalisel 800 m pikkusel Ilumäe oosil. Ülevaltpark ja Altpark-selle edelaküljel Porkuni lamedapõhjalises orus. Mõisaümbruse 1811.a. plaanil on Ilumetsa põhjaotsal näha väikest paviljoni-bellevued - avara vaate nautimiseks üle Valgejõe oru Piisupi suunas. Kahe pargiosa vahele jääb org, mille keskele on eespool mainitud plaanile märgitud suur ristkülikukujuline tiik. Pargis oli tihe kõnniteede võrgustik. Praegu kulgeb pargis oosi harjal kõnnitee, puistu lõunaserval kasvab nulge, lehiseid, rohkelt on kuuski, keskosas üksikuid tammi ja muid lehtpuid. Altpark on enamasti tasane, vaid Vestla küla pool servas uue tee lähedal kerkib paari meetri kõrgune lubjakiviseljandik.
Porkuni järv koos Võhmetu-Lemmküla-Piisupi järvedega ja oosidega moodustab karstijärvede kaitseala ja on oma matkaradadega avatud huvilistele. Siin on 12 väikejärve ja muid karstinähtusi.
Porkuni pargis kooli juures on Ernst Sokolovskile(1866-1966) kui kurtide kooli rajajale tema õpilase poolt tehtud mälestuskivi ja mälestusmärk kurtide kooli õpetajatele (1976, kujur A.Jürjo).
Keskväljakul bassein-tiik purskkaevuga (poiss kalaga). Mõisa ümbruses mitmeid uusi skulptuure.
(pargiankeet, 2005)

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise ajalugu


Vestla küla pool servas uue tee lähedal kerkib paari meetri kõrgune lubjakiviseljandik. See on Porkuni lademe paljand, rikkamaid ordoviitsiumi lõpu fossiilide (kivististe) leiukohti maailmas >150 kivistiseliigi, neist 40 kuulub holotüüpide (tüüpisendite) hulka.
Järvelubjast sai oma nime ka Valgejõgi. Rahvapärimuste järgi oli Valgejõgi 13. sajandil nii veerohke, et Taani laevad tulnud Soome lahest Porkuni alla. Selle järgi nimetatakse ka Porkunist Võhmetu-Lemmküla poole suunduvat orgu Taanioruks. Algselt oli Porkuni järve asemel Valgejõe läte, jõgi algas järve lõunaotsas olevast allikast, seda kinnitab ka Jõeotsa küla nimi. Teede muldkehad jaotavad Porkuni järve ( 41,5 ha) veepeegli mitmeks erineva tasapinna kõrgusega osaks. 36 ha suurune Suurjärv e. Ülemine järv on kõige kõrgemal 107 m ü.m., 0,5 m allpool on Aiajärv, 1,5 m madalamal Alumine e. Karujärv e. Vanalinna tagune järv umbes 4 ha, seal on ka maaliline saar. Vee madalseisul tekib veel Iiri järv. Suurjärves leidub mitu ujuvat saart. 1811.a. plaanil oli Alumise ja Aiajärve asemel heinamaad, Suurjärve ¼ lääneosast oli samuti heinamaa. 1683.a. oli Alumine järv olemas. Põhja ja itta jäävate teetammide lõhkumisel jääks Porkuni järvest alles umbes 1 ha ja voolaks kaks oja, üks saarest ida, teine lääne poolt nagu see ka 1811.a. plaanil näha on.
Porkuni ümbrusest võib kõikjalt leida Kalevipoja jälgi. Kullimäel kündi, vankrirattaheitest Ratasjärve, adraheitest Sahkjärve, ratsu matusepaika Autimäelt ja ratsu jäljerida Aburi ja Porkuni vahelt. Siin on hulk kauneid mäekühmi nagu Haudteemägi, Ussimägi, Antimägi, Ilumägi, Ulgimägi, Keldrimägi, Liivamägi ja Jaanitulemägi, neist kaks viimast on võetud looduskaitse alla. Looduskaitse alla kuulub ka dekoratiivne mänd Porkuni viinavabriku lähedal.
Porkuni õnnetu mõisapreili, Barbara von Tiesehausen, kelle vennad uputasid 1554. aasta talvel jääauku Porkuni järves, on andnud ainest loominguks O.W.Masingule, F.R.Kreutzwaldile, M. Underile, J. Barbarusele ja Eino Tambergile. Porkuni legend leiab kinnitust ka Russowi ja Renneri kroonikates. O.W.Masing avaldas legendi ”Ma-rahva Näddalalehes” 1825.aastal.
Porkuni mõisa aedniku pojana sündis silmapaistev eesti teatritegelane Aleksander Trilljärv (1871-1944). Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis, Tallinna reaalkoolis, pühendus 1906.aastast teatritööle. Koos Theodor Altermanniga kuulus “Estonia” teatri juhtivate tegelaste hulka. Teda nimetati eesti teatri ristiisaks. Tegutses ka ajakirjanikuna, toimetas teatrialast ajakirja “Näitelava”. Kirjutas E.Bornhöhe “Tasuja” põhjal kurbmängu, avaldas novelle, jutustusi, luuletusi, naljandeid ja kupleesid. Tõlkis teatrile üle neljakümne opereti teksti.
Põhjasõja ajal venelaste väesalga juhtimise eest 1710.a. Porkunisse ja hiljem Kadrinasse mõisteti Porkuni mõisa talupoeg Hindo Jaan Tallinna linnusekohtu poolt surma.
21. septembril1944 sattusid siin vastamisi Eesti leegion ja Eesti laskurdiviis, lahing viis hauda 300-400 meest ühelt ja 73 teiselt poolt.
(pargiankeet,2005)

Pargis oli kivist 9-võlviline jalakäijate sild nn. Armuvalu sild, mis 1913.a. oli varemeis, taastati peale I Maailmasõda 7-võlvisena, õhiti venelaste poolt 30.augustil 1941, II Maailmasõja järel taastati sild puidust.

Sisestatud: 19.10.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg. 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 25.07.2018.