Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Uustalu elumaja
Mälestise registri number 15878
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis elamu (108028882)

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Talukompleks, Elamu, Elumaja, Ehitiste liigid, Elamu, Taluelamu, Elumaja, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Lahemaa Rahvuspargi poolt taastatud tüüpilise Põhja-Eesti rannaküla talukompleksi elumaja

Sisestatud: 23.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega ümarpalkidest seintega keldrita puitehitus. Vundamendiks on maakividest ja paekivist lintvundament. Kaetud poolkelpkatusega, katusekatteks on sindel. Ühe korstnaga. Seinad on väljast viimistlemata-ümarpalgid. Sissepääsu ees lahtine veranda. Avatäidetel palju sepisdetaile.
Rehealune suhteliselt väike. Nn Põhja-Eesti tüüpi rehemaja on säilitanud oma algse ruumijaotuse ja koosneb rehelausest, rehetoast, kahest kambrist, esikust ja sahvrist. Esikust avanevad uksed rehetuppa, kambrisse ja sahvrisse. Esimene kamber on läbikäidav, kuhu pääseb nii esikust kui rehetoast. Tagumisse kambrisse pääseb vaid esimesest kambrist. Rehetoast pääseb rehealusesse. Tubade seinad on katmata palkseinad.
Rehetoas on suur pliidiga valgeks lubjatud leivaahi, säilinud on parred, rehetuba on nõukogude ajal ilmselt filmivõtete tarbeks üle peitsitud mingi musta värvainega, mis on imbunud sügavale palkidesse. Varasemast mööblist on säilinud mõned kapid.
(.R.Alatalu. Muinsuskaitse eritingimused )

Sisestatud: 26.03.2008.

Mälestise ajalugu


Altja rannaküla üks põlistaludest, millest andmeid juba 1858.aastast. 1970-ndatel Lahemaa Rahvuspargi moodustamisel taastati ja rekonstrueeriti rahvuspargile kuulunud Uustalu.
Elamu ehitatud 1908.a.

Sisestatud: 19.10.2007.

Mälestise ajalugu


Altja küla. Põline rannaküla Lahemaal, Vergi lahe kaldal. Samastatakse 1465 mainitud Rootsipeaga. O-poolne osa asub mereäärsel kaldarannikul oja suudmealal, teised taluõued kahel pool Vergi teed.- 17. s. lõpus ja 18. s. keskel oli külas kuus, 1858 - 12 peret. 19. s. lõpus ja 20. s. algul lisandus kaheksa väikest majapidamist. - Siin toimus elav kaubavahetus, eriti soomlastega, hiljem ehitati ka laevu. Peamiseks elatusalaks oli kalandus. - Ehitised olid tahutud palkidest seinte, roost kelp- või poolkelpkatusega. 20. s. algupoolel hakati eelkõige elumaju vooderdama ja värvima. Kohati esineb Soome mõjusid, näit. meil ebatavaline nurgatapp Uustalu aidal. Suulise pärimuse järgi on Soomest laevadega toodud terveid hooneid. Vana elumaja oli rehielamu - toa, rehealuse ja kambritega, mõnikord lisandus rehealusele ka aganik. Põllunduse vähesest osatähtsusest tingituna olid rehemajad väiksemad kui sisemaal. Tüüpilised õue-hooned olid ait (sageli mitu eriotstarbelist), lautjakelder. 1920. a-il hakati kala suitsutama, milleks igas peres oli suitsuahi. Rannakülale iseloomulikud palkidest, viilkatusega võrgukuurid asuvad väikesel neemel jõesuudmest W-s. 20.s. alguse seitsmest võrgumajast on praegu taastatud neli. Küla kolmest omaaegsest kõrtsist on rekonstrueeritud ,,Mäekõrts", mille kõrval pikaajalise traditsiooniga kiigemägi. Ennistatud on Uustalu ja Toomarahva taluõue hoonestus. (Eesti Arhitektuur, E. Kangilaski)

Sisestatud: 25.11.2009.