Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pannoo, E. Jänes, 1977 (fresko)
Mälestise registri number 1589
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 57-K
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 07.11.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(5)

Kunst, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Pannoo.

Mälestise tunnus


Pannoo on kaitse alla võetud Eesti monumentaalkunsti ja ruumikujunduse hea näitena 1970. aastatest. Pannoo on kujundatud ja valmistatud kondiitritoodete vabriku "Kalev" sööklaruumi kaunistamiseks ning seondub vabriku ajalooga.

Sisestatud: 20.10.2016.

Mälestise kirjeldus


Pannoo on eesti monumentaalkunsti ja ruumikujunduse hea näide 1970. aastatest. See on kujundatud ja valmistatud kondiitritoodete vabriku Kalev Pärnu mnt 139 sööklaruumi kaunistamiseks ning seondub temaatiliselt Kalevi ajalooga.

Monumentaalkunstiteos on valminud 1976-77.a kondiitritoodete vabriku Kalev 1957.a valminud Pärnu mnt 139 tootmishoone söökla dekoratiivse ruumikujunduselemendina, tähistamaks tehase tootmistegevuse 20. Juubelit. 1976.a tähistati Eesti kondiitritööstuse 170. juubelit.
Pannoo koosnes algselt temaatiliselt terviklikust ca 80 m üldpikkusega kümneosalisest seinamaalist, mis ilmestasid sööklaruumi seinapindu põrandast laeni ja olid liigendatud ruumi tugipostidega (osade pikkus oli ca 7,5 meetrit). Seinamaalid valmisid umbes aasta jooksul. 1942.a Tallinnas sündinud autor, monumentaal- ja maalikunstnikku Eeva-Aet Jänes, on loonud palju, peamiselt fresko ja sgrafiitotehnikas seinamaale, milles on kasutanud figuraalseid ja loodusmotiive ning sümbolkujundeid. Kalevi pannoo valmimisele aitasid kaasa ERKI tudengid.
Fresko kujutab tehasetööliste argielu renessanslike figuuridega. Nõukogude kunstile omaselt oli teos vormilt rahvuslik ja sisult sotsialistlik, kujutades illusoorselt nõukogude ühiskonna sõbralikku eluidülli (kondiitritööstuses ilmselt oligi magusam elu). Tehasetöölistena on kujutatud noori inimesi erinevates tegevustes tööl ja puhkehetkedel: tantsimas, laulmas, pilli mängimas, puid istutamas ja looduses einestamas. Kolmel seinamaalil oli kujutatud naistöölisi valgetes kitlites vabriku liinitööl kondiitritooteid valmistamas. Stseenid on edasi antud üldistavalt, koloriit on pruunikas, kuid varjundirikas.

Monumentaalmaal on säilinud vaid osaliselt. Terviklikult on säilinud vaid üks tantsijaid pillimängu saatel kujutav maaliosa. Üks osa on säilinud fragmentaarselt ja kujutab pillimängijat. Seoses Pärnu mnt 139 hoonestuse erastamisega muutus tehasele kuulunud hoone kasutus. Kalevi söökla likvideeriti ning moodsa mööblisalongi sisekujundusprojekti raames lõhuti 1996.a AS Kalevi loal vaheseinad koos freskodega. Muinsuskaitset lammutusest ei teavitatud, kuid muinsuskaitse nõudel õnnestus siiski osa pannoost säilitada, kuigi see varjati metallkarkass-seinaga. 2008. a. taasavastati ja eksponeeriti maalingud hoone juurdeehitustööde käigus uue rentniku Lincona Põrandakeskuse poolt. 2009.a hindas Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ maalitud seinu ehitustehniliselt ja andis soovituse tekkinud praod injekteerida. 2009.a koostas H. Hiiop fresko konserveerimise ettepaneku. Kahjuks pole maalinguid siiani restaureeritud.

Sisestatud: 20.10.2016.

Mälestise ajalugu


Mälestis võeti kaitse alla 1978.a ning tunnistati Eesti Vabariigi kultuurimälestiseks Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a. määrusega nr 19/2 (RTL 1996, 119/120, 628).

Sisestatud: 20.10.2016.

Meedia


(2008) Kertu Kalmus. Tallinnas leiti remondi käigus nõukogudeaegne seinamaal. Eesti Päevaleht, 05.11.
(2008) Merike Tamm. Lincona põrandakeskuses tuli lagedale nõukogudeaegne fresko. Postimees, 05.11.

Sisestatud: 07.09.2017.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: fresko.
Tehnika: fresko.
Autor, valmistamise koht: Eeva-Aet Jänes, kujundaja Maia Laul, Tallinn
Dateering: 1976-1977
Mõõtmed: algselt kokku kümme osa üldpikkusega 80 m. Osade mõõdud pikkus ca 8 m, kõrgus ca 2,5 m. Säilinud üks terviklik ca 7,5 m pikkune osa ja üks osaliselt säilinud osa.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Seoses Pärnu mnt 139 erastamisega muutus ruumide kasutus ja AS Kalevi loal lammutati 1996.a enamus freskodega vaheseintest suure müügipinna moodustamiseks ning allesjäänud osa kaeti kinni. 2008.a avasti allesjäänud osad. Alusseina nihke tõttu on maalingu keskkosa horisontaalselt läbiv pragu, mis on kohati nihkes 2-3 cm. Pragu ümbritseb ca 5 cm laiune krohvi- ja värviparandustega vöönd, mis eristub originaalist nii krohvi kui tonaalsusega ning lõhub maali esteetilist terviklikkust.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Monumentaalteos ilmestas 1957.a valminud Kalevi kommivabriku tootmishoone söökla seinu ja valmis tootmistegevuse 20. juubeliks 1977.a. 1996-2008 kipsplaatide all säilinud osa pannoost avati Pärnu mnt 139 müügiruumide endise rentniku Lincona Põranadakeskuse algatusel hoone juurdeehitustööde käigus 2008. a. kevadel. Eksponeeritud terviklikul maalilosal on kujutatud tantsijaid ning pillimängijaid ja fragmentaarsel osal ühte muusikut (algsel tervikosal kujutatud erinavaid pille mängivaid muusikuid).

Sisestatud: 20.10.2016.