Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Palmse mõisa peahoone
Mälestise registri number 15893
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 478
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Palmse mõisa peahoone (108019927)

Inspekteerimised(27)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 13.04.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Eesti väljapaistvaim barokkstiilis mõisaansambel. Üks väheseid kompleksselt ennistatud mõisaansambleid.

Sisestatud: 26.04.2004.

Mälestise kirjeldus


Barokne, 2-korruseline, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. Vormiküllasem on esifassaad: eenduvad külgrisaliidid, profileeritud räästa- ja viilukarniisid, pilastrid, kaunite dolomiidist raidpiiretega paraad-trepp. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-apartemendid asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. a. pärinevat profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm. Samuti ornamentaalsed seinamaalingud (18.s. lõpust -19.s. algusest).

Sisestatud: 26.04.2004.

Mälestise ajalugu


Tallinna Mihkli nunnakloostri majandus- e. nn. lauamõisana om Palmset mainitud esmakordselt 1348 (tõenäoliselt langeb mõisa asutamine siiski juba 13 s. II poolde)1510 a-ni oli P. kloostri üks valdusi. 1522-1676 kuulus Metztackenitele, 1676-1919 v. Pahlenitele.
Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. v. Pahlen 1697 J.Stael v. Holsteini jooniste järgi. Ehitis põles veel enne valmimist. 1730 a-ks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi - sellega sai hoone oma praeguse ilme. Suured ennistustööd algasid 1972, kui mõis siirdus Lahemaa Rahvuspargi valdustesse (arh. A.Kann)
Eesti väljapaistvaim barokkstiilis mõisaansambel. Üks väheseid kompleksselt ennistatud mõisaansambleid.

Sisestatud: 26.04.2004.

Meedia


Virumaa Teataja 02.06.2015, "Palmse mõis avab oma pargid ja aiad tasuta külastamiseks"
http://www.virumaateataja.ee/3210495/palmse-mois-avab-oma-pargid-ja-aiad-tasuta-kulastamiseks

Sisestatud: 13.08.2015.