Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Palmse mõisa park
Mälestise registri number 15894
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 478
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(18)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.04.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Eesti väljapaistvaim barokkstiilis mõisaansambel. Üks väheseid kompleksselt koos pargiga ennistatud mõisaansambleid.
Esinuslikuima maastikupargi näide Eestis.

Sisestatud: 03.05.2004.

Mälestise kirjeldus


Peahoone esine, ringteega ümbritsetud muruväljaku kujundus pärineb 19.s. keskelt.
Majataguse ristkülikuliste muruväljakutega kujundus on aga fragment algsetestst barokkpargi parteritest. Kahjuks pole taastatud prantsuse stiilis iluaia arabeskseid lillepartereid ja põõsa boskette ning hekklaborünte.
Tiikide figuratsioon ja viljapuuaia kujundus pärinevad juba 18.s. keskelt ja on väga heas seisukoras. Suur paarisaja ha vabakujunduslik maastikupark koos kaunite väikevormidega, sildade ja kaskaadidega on säilitanud oma 19.s. algul rajatud teedevõrgu ja avanevad kaunid vaated küngastega liigendatud maastikult veepeeglitele.

Sisestatud: 03.05.2004.

Mälestise ajalugu


Palmse haljastus oli selgelt loetav juba 1753 a. plaanilt. Härrastemaja esine neljakandiline muruväljak oli ääristatud puudega, sissepääsuväravad olid ehitud obeliskidega ja teeääri palistasid puiesteed.
1753a.a plaanil on tähelepandavaim mustriline iluaed härrastemaja taga, plaan haarab juba ka metsaparki.
1776.a. rajati viljapuuaed ja ehitati seda ümbritsev kivimüür.
Barokkaia ümberkujundamine nn. inglise stiilis pargiks toimus juba 18.s. lõpul, kui rajati metsa- e. hirvepark - üks suurejoonelisemaid kogu Baltimail. Suures osas toimusid ehitustööd siiski pärast 1818.a., mil ehitati ka pargipaviljonid ja sillad. Kõrgendikelt avanevad vaated orusügavikku, kaskaadid, rändrahnud ja sillad olid ühendatud rohkem kui 36 versta pikkuste jalutusteedega.
19.s. lõpuks laienes kujundasraietega metsaosa juba paarisajahektariliseks. Aia ja pargi korrashoidmist juhtis saj. lõpukümneil aednik Madis Weidemann koos kolme abilisega.
Park korrastati, ehitati üles hävinud väikevormid ja alustati taas kujundusraietega 20.s. IV v.

Sisestatud: 03.05.2004.

Meedia


Palmses avati Suursild
Teisipäev, 08. oktoober 2002, 15:28 PRESS.ORG (ETA-0280 08.10.2002
2002.10.newsin.base64 ETA Online News)

Virumaa Muuseumite pressiteade: 08.10.02
Täna kell 13.00 toimus Palmses Suursilla pidulik avamine. Sild on
valminud Sihtasutus Virumaa Muuseumid tellimusel, kus projekteerijaks
oli OÜ Restauraatorprojekt ja ehitajaks AS Haljala Ehitus.
Sild on välisilmelt samas olnud silla koopia. Kuna seni olnud sild
mädanes 25 aasta jooksul, siis uue silla puhul on kasutatud võtteid, mis tõstavad tema kestvust: ehitusel kasutatud
süvaimmutuspuitmaterjali ja kandekonstruktsioonid on metallist ning
kaetud puiduga.
Suursilla maksumuseks kujunes 250 000 krooni.

Virumaa Muuseumid
Tallinna tn 3
44306 Rakvere
Tel. (032) 25500
e-mail: info@viru-muuseumid.ee

Sisestatud: 09.10.2002.