Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sagadi mõisa park
Mälestise registri number 15929
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 480
Mälestise liik ehitismälestis
Vaade tiigile Autor S.Virro Kuupäev 18.08.2004 Sagadi mõisa park : 15929, vaade lõunast. Autor Anne Kaldam Kuupäev 21.06.2007 Sagadi mõisa park : 15929,vaade läänepoolsele alleele põhjast Autor Anne Kaldam Kuupäev 21.06.2007 Sagadi mõisa park : 15929,vaade üle tiigi, lõunast Autor Anne Kaldam Kuupäev 21.06.2007 perspektiivne parkla koht , väravahoonest edelas, Altjale viivast teest läänes Autor Anne Kaldam Kuupäev 04.01.2008 vaade peahoone läänepoolsest küljest lõuna suunas , autor: Anne Kaldam aeg: 12.11.2009 Sagadi mõisa park : 15929, vaade peahoone terrassilt lõuna suunas. Autor Anne Kaldam Kuupäev 16.03.2011 Sagadi mõisa park : 15929, vaade pargis Autor Anne Kaldam Kuupäev 16.03.2011 Sagadi mõisa park : 15929, vaade lõunast taamal peahoone Autor Anne Kaldam Kuupäev 16.03.2011 vaade pargi lõunapoolsele osale ,tiigil näha peegeldused. varakevad 05.05.2011Anne Kaldam
Galerii(13)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) Kuupäev: 30.03.1998

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Sagadi kuulub Eesti mõisaarhitektuuri esinuslikemate ja stiilsemate näidete hulka. Arvukate kõrvalhoonetega mõisaansamlit ümbritsev segastiilis park.

Sisestatud: 05.04.2004.

Mälestise kirjeldus


Park koos hoonetega moodustab stiilse barokse ansambli. Pargi väljaehitamist alustati juba 1749. aasta kevadel, mil iluaia rajamise võttis enda peale mõisaproua Eleonore Marie von Fock. Tema kavandite järgi rajati siia esinduslik prantsuse stiilis aed. Peahoone ette jäi avatud esiväljak ning taha rikkalik ehisaed tiigiga. Kaks aiaosa olid omavahel eraldatud madala puitpiirde ja astanguga. Tõenäoliselt oli juba siis olemas ka viljapuuaed. Lõunas piirnes aed puisniidu ja parkmetsaga, mida läbisid tiigist ja allikatest väljuvad ojad. Kogu ansambel oli üles ehitatud tugevale keskteljele, mis ulatus pikalt maastikku ning läbis peahoonet ja selle ette paigutatud värava- ja kellatorni. Selle moodustasid lõunasse suunduv nn. Vanasihi tee ning põhja poole Oandu karjamõisa ja Altja rannakülla viiv allee. Telg on hästi säilinud tänaseni.

1790. aastatel koos peahoone ümberehitamisega laiendati ka parki tollaste suundumuste järgi nüüd juba vabakujunduslikuna. Koos väravatorniga ehitati ümber esiväljaku kõrge piirdemüür ning sissesõidutee ääristati kettidega ühendatud graniitpostidega. Peahoone taga süvendati ning laiendati tiiki ning tekkinud pinnasest rajati sellesse kaks saart, mis asusid peatelje suhtes sümmeetriliselt. Tiigi põhjaserva rajati paeplaatidest trepp. Pargi idaosa läks sujuvalt üle looduslähedaseks parkmetsaks, kuhu rajati tihe teedevõrk ning kujundati vaatesihte. Järgmised suuremad muudatused peahoone taga leidsid aset koos sammasrõdu ehitamisega 1894, mil kujundati praegune keskteljele orienteeritud teedevõrk ning istutati eksootilisi puuliike. (Eesti pargid 2)

Sisestatud: 28.04.2011.

Mälestise ajalugu


Peale härrastemaja valmimist alustati ka haljastustöödega st. 18.s. III v.
1795 asendati senine barokkhaljastus vabaplaneeringulisega ja laiendati ka tiheda teedevõrguga kujundatud ulatuslikule alale mõisahoonest SO-s.
19.s. algul rajati ka sümmeetrilise planeeringuga iluaed.
Koos mõisaansambli restaureerimistöödega 1980. aastatel rajati mõisakompleksi idaküljele osaliselt kunagise viljapuuaia kohale dendropark, kuhu puu- ja põõsaliike istutati perekondade kaupa.

Sisestatud: 05.04.2004.