15930 Sagadi mõisa alleed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Sagadi mõisa alleed |
---|---|
Mälestise registri number | 15930 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 04.08.1998 |
Registreeritud | 04.08.1998 |
X-koordinaat | 617943.44 |
Y-koordinaat | 6601934.96 |
Mälestise vana number | 480 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 24.08.23
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Allee, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Allee, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Mälestise tunnus Sagadi kuulub Eesti mõisaarhitektuuri esinuslikemate ja stiilsemate näidete hulka. Arvukate kõrvalhoonetega mõisaansamlisse kuuluv pargielement |
Kirjeldus Kokku ca 350 m pikkune allee, mis paikneb mõisasüdant läbiva Karula-Vihula maantee põhjaküljel ning peahoone keskteljelt põhja suunduva Oandu-Sagadi maante ääres. |
Ajalugu Mõisa on esmamainitud 1469. aastal, kui see oli Risebiterite valduses. Alates 1517. aastast kuulus mõis Bergedele, seejärel 1619. aastast Mac Dougallidele. 1684-1919. aastani oli mõis Fockide käes. Peahoone valmis kahes etapis, neist esimene aastatel 1749-50 ehitusmeister Wahli käe all. Oma praeguse suursuguse ilme omandas mõis peamiselt Fockide ajal. Aastatel 1793-95 toimusid mõisas tööd ehitusmeister Bindriemi juhtimisel. Siis pikendati peahoonet kummastki tiivast 11 meetri võrra, kujundades hoone ümber varaklassitsistlikus stiilis. 1894. Aastal lisati hoone lõunaküljele massiivne neorenessanslikus võtmes rõdu arhitekt R. von Engelhardti projekti järgi. Ühtlasi kujundati ümber ka siseruume. Mõisa baroksesse ansamblisse kuulub ka iluaed, mille rajamisega alustati 1749. aastal. Juba siis ulatusid vaated hoone keskteljelt ümbritsevasse maastiku. 1790. aastatel kujunati iluaeda ümbritsenud parkmets vabakujulises võtmes ümber. Mõisaansambli korrastamist alustati Rakvere Metsamajandi eestvõttel 1970. aastate lõpul. Peahoone avati külastajatele 1987. aastal. |