Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sagadi mõisa laut
Mälestise registri number 15949
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 481
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: varemestunud

Inspekteerimise kuupäev: 05.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Laut, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Laut, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Sagadi kuulub Eesti mõisaarhitektuuri esinuslikemate ja stiilsemate näidete hulka. Arvukate kõrvalhoonetega mõisaansamlisse kuuluv majandushoone

Sisestatud: 05.04.2004.

Mälestise kirjeldus


Kõrge soklikorrusega ühekorruseline õhukese krohvikihiga paekiviehitis. Hoonet kattis poolkelpkatus. Praegu hoone varemeis.

Sisestatud: 31.05.2011.

Mälestise ajalugu


Sagadi mõisa linnaserehi ( hilisem tööhobuste tall) asub mõisa nn. kaldaaluses hoonetegrupis. Kalda ehk kildi peal paikneb mõisa hoonete põhiline osa.

Hoone ehitamise aastat ei ole teada. Hoonet lähemalt uurides selguvad mitmed olulised ümberehituse jäljed. Neist suurim on olnud hoonele korruse juurdelisamine ja sellega seoses ka katuse uuendamine.
See võis toimuda siis, kui linnaserehi ehitati ümber tööhobuste talliks, arvatevasti 19. saj. teisel poolel. Samal sajandipoolel ehitati mitmed teised linnaserehi naaberhooned - tööliste elamu (1876.a.), tiigiäärne jääkelder (1877.a) ja sepikoda
Katuse uuendamise käigus (arvatavasti ajal, kui hoonet kasutati kolhoosi ajal karjalaudana) on hävitataud kõik räästa ja viilikarniisid. Säilinud on vaid hoone mõlemas otsas kelbakarniisi jäänused.
Hoone väravad, uksed, luugid ja aknad on kolhoosi karjalauda kasutamise ajal uuendatud või oluliselt remonditud

Sisestatud: 29.11.2005.