Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Mõdriku mõisa park
Mälestise registri number 15987
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Virumaa ühe esinduslikuma mõisaansambli silmapaistva pargi näide.



Sisestatud: 13.03.2003.

Mälestise kirjeldus


Mitmeosaline, suur valdavalt vabakujunduslik park, ümbritseb peahoonet. Peahoonest idasse jääb terrassidega kujundatud regulaarstiilis pargiosa. Sinna viib vanadest paeplaatidest tee, mille otsas vanad kuulidega graniitpostid. Vanale (19.s. II v. ) pargiobeliski alusele on paigutatud kaasaegne skulptuur, mis ääristatud vanade graniitpostide ja sepiskettidega. Peahoone esine väljak on erandlikult teedevõrguta. Vabakujunduslikud pargiosad baseeruvad ansamblit ümbritsevatele tiikidele, millede vahelt kolmest küljest suubuvad ansambli keskmesse sissesõiduteed. Sissesõiduteede suuna muutustega on muutunud ka härrastemaja esise peaväljaku asukoht (kord esi- kord tagafassaadil) ja taandunud lõpuks teekolmnurgaks peahoone ees. Pargis olnud mitmetest monumentidest on tänaseni säilinud üksnes nn. Valgehobusemäel paiknev 1812.a. Napoleoni sõjakäigule püstitatud impossantne kivisammas. (ajalooline õiend, 1973; arh, mälestise pass, 1984; EA)

Sisestatud: 13.03.2003.

Mälestise ajalugu


Rajatud 18.s. II poolel regulaarstiilis, samal ajal kujundati allikad korrapärasteks tiikideks. Laiendatud ja rekonstrueeritud 18.s. lõpul kui rajati terrassid ja peahoone esine ringteega sissesõit. 19.s II poolest algas laiaulatuslik laiendamine ja rekonstrueerimine vabakujunduslikuks, mil parki asetati mitmeid pargimonumente. 20.s alguses viidi läbi ulatuslikke istutustöid ja muudeti liiklussüsteemi. Sovhoostehnikumi ajal on pargi tiike puhastatud, parandatud teekatendeid ja istutatud uusi puid. Unarusse on jäänud parkmets.
(ajalooline õiend, 1973)

Sisestatud: 13.03.2003.