- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
16010 Malla mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Malla mõisa peahoone |
|---|---|
| Mälestise registri number | 16010 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 04.08.1998 |
| Registreeritud | 04.08.1998 |
| X-koordinaat | 646657.89 |
| Y-koordinaat | 6598750.83 |
| Mälestise vana number | k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(18)
Paikvaatluse kuupäev: 01.06.22
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(12)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Mõisa peahoone näide. Mälestise tunnuseks on säilinud algupärane hoonemaht ning kõik algupärase kujuga hooneosad, arhitektuursed kujunduselemendid ja ehituskonstruktsioonid |
|
Kirjeldus Peahoone on suur, keldri ja kõrge mansardkatusega 2-korruseline kivihoone kündi veerel. Tema barokselt kompaktset põhiosa on 1880. a-te algul laiendatud W-tiiva kitsa galerii-taolise pikendusega, mille lõpetab tömpja telkkiivriga 4-korruseline torn; O-tiiba on pikendatud müüridest piiratud siseõuega, millega külgneb 2-korruseline köögiplokk. Esifassaadil on kaarjas rinnatisega sisse-sõidupandus, selle köhal suur kaaristuga rõdu; veel suurejoonelisem, alumisel korrusel mitmetahuliste tulpade, II korrusel avarate kaarakendega palkon on hoone pargiküljel. Rikkalik neo-renessansi laadis historitsistlik dekoor: rustikas alumine korrus, mansardaknad kolmnurkfrontoonide ja voluutidega, profileeritud räästa- ja vahekarniisid jne. W-poolse juurdeehitise kohal on katusaed. Enamik ruume paiknes algselt anfilaadselt, esindusruumid II korrusel. (EA) |
|
Ajalugu Malla mõisat (saksa k Malla) on esmamainitud 1443. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. 1620tel aastatel sai mõisa omanikuks Gustav Horn, hilisem Liivimaa kindralkuberner. 1631-33 remontis ta vana mõisamaja.1651-54 lasi ta ehitusmeister Zacharias Hoffmannil mõisa püstitada esindusliku kahekorruselise peahoone, mis purustati Põhjasõjas 18. sajandi algul. Peale Põhjasõda kuulus mõis von Löwenwoldedele, hiljem aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõjas purustatud mõisahoone taastati 1770tel aastatel varaklassitsistliku kahekorruselise kiviehitisena. Pärast 1880. aasta hävitavat tulekahju taastati mõisahoone vanade müüride põhjal suurejoonelise neorenessanss-ehitisena, mis valmis 1883. aastal. Hoonele tehti murdkelpkatus ning seda pikendati vasakust otsast kitsa galeriiga, mille lõpetas neljakorruseline sihvakas vaatetorn. Siseruumid kaunistati arvukate maalingutega. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski. Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone läks 1999. aastal eravaldusse. |
|
Meedia - Soomlased rajavad Malla mõisasse kodu |