Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Malla mõisa park
Mälestise registri number 16011
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.07.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide

Sisestatud: 01.10.2009.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega (6,2 ha) Fr. Winkleri rekonstrueerimisprojekti järgi 19.s. lõpul kujundatud pargi kujundus lähtus samadest põhimõtetest nagu pargi algkavatis. Vabaplaneeringulise pargi põhiosa paikneb peahoone taga klindiveere all, osal. piirab seda kivimüür. Sümmeetriliste terrasside ning tiikide-kanalite süsteemis on tajutav selle algselt regulaarne kavatis.
Mõisa viivad kahelt poolt , T tähe kujuliselt suunduvad saarealleed. Hoonete vahele jõudes avaneb vaade teljel paiknevale peahoonele ja kahel pool sümmeetriliselt paigutud kõrvalhoonetele . Hoonete vahel ovaalikujuline üksikute puudegruppidega (saar, vaher) muruväljak. Esiväljaku O-küljel asub endine kõrge kivimüüriga piiratud suur viljapuuaed.
Peahoone taga laskub maapind astanguna järsult. Looduslikku klindinõlva ära kasutades on moodustatud kunstlikud terrassid.
Peahoone tagune peatelg oli avatud kesksiht tihedamate külgedega, tagaserval läks park sujuvalt üle metsaalaks. Terrassi külgedelt viisid alla trepid.
Pargis on varasemalt olnud 3 tiiki, mis olid omavahel ühendatud kraaviga. Selline lahtiste kraavide süsteem ei toiminud mitte ainult pargi ilulisandina vaid ka suurepärase kuivendussüsteemina. Ühes väikeses tiigis asus ka kividega kindlustatud kaskaad. Pargi alumise osa teede ristumisel kraavidega olid paekivist sillad, mis on kahjuks hävinud. Tagaväljakut ääristanud istutused on olnud sümmeetrilised. Pargis kasvas ohtralt Lääne Virumaa parkidele iseloomulikku katkujuurt, mis lisas oma dekoratiivse lehestiku ja võimsa kasvuga pargile romantikat.
Pargi peaosa oli kogu ulatuses piiratud omapärase piirdega. Piire koosnes kivipostidest (algselt ca 180 cm), mis paiknesid üksteisest umbes 4..5 meetri kaugusel ja olid prussidega ühendatud. Kivipostidel oli ühine madal (ca 30 cm maapinnast) klombitud maakividest ning paest laotud vundament.
Kahjuks on tänaseks vale kujunduse ja ülehooldamise tõttu pargi kompositsioon raskesti aimatav. Tagumine pargi osa lage, põõsarindeta, õitsva pargiaasata. Allesjäänud põlispuud tormituultele avatud.

Sisestatud: 01.10.2009.

Mälestise ajalugu


Mõisapargi kohta pärinevad andmed juba 17 sajandist, kui mõisa juurde kuulus puuviljaaed ja kaks tiiki. Pargi põhiülesehitus näib pärinevat siiski 18 sajandi teisest poolest, kuid mahukaid kujundustöid on tehtud ka hiljem, eriti 19 sajandi lõpul.

Sisestatud: 01.10.2009.