Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pada mõisa park
Mälestise registri number 16030
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 03.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise kirjeldus


Suur ja mitmeosaline Pada park paikneb Pada jõe ürgoru kõrgel kaldal, amfiteatrilaadse jõesoodi äärel. Peahoone ette jäi regulaarse planeeringuga esiväljak. Ovaalset esiplatsi ümbritses ringtee, kuhu suundusid kolmest küljest alleedega ääristatud teed. Külgnevate teede alleed (tammeallee ja vahtraallee) on vähesel määral säilinud. Peasissesõit oli suunatud peahoone keskteljele. Põõsastega ääristatud muruväljakut ja teed piiritles madal dekoratiivne puidust piire.
Tänaseks on esiväljaku koht ainult aimatav.
Härrastemaja tagune pargiosa oli lahendatud vabakujuliselt. Akende all terrassil asus purskkaev ja avanesid kaunid vaated üle jõe orgu ja neemikule. Siinne maapind langeb üsna järsult jõe suunas pakkudes maalilisi vaateid. Tänaseks on vaated kinnikasvanud ja purskkaevust säilinud ainult fragmendid. Kõige lõunapoolsemal künkal olla asunud pargipaviljon. Lõunapoolselt küljelt viib alla jõe poole munakividega sillutatud tee. Fragmendid teest on märgatavad veel nüüdki. Selles pargi osas oli varem ka väike tiik, kus kasvatati karpkalu. Uhke veejooks moodustub ka viinavabriku juures algavast, mitme tiigikujulise laiendusega ojakesest, mis suubub lõpuks jõkke. Üle Pada jõe viisid sillad, mis ei ole kahjuks säilinud. Teisel pool Pada jõe kallast asub parkmets üksikute jalutusradadega. Siin paiknes ka pikk neemik, millelt avanesid vaated Pada orule ja peahoonele. Neemiku väljal on kunagi paiknenud ka mälestussammas, millest on säilinud vaid graniidist tahutud alusplaat. Algselt mõisa tõenäoliselt kolmest küljest ümbritsenud massiivsest raudkivimüürist on tänaseni säilinud vaid lõik mõisa idapoolses osas.
Pargi puistu on liigivaene. Liikidest domineerivad vaher, pärn, tamm ja kask. Metsapargis on domineeriv har. mänd.

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise ajalugu


Esmased teated mõisa kohta pärinevad 1505. aastast. Kuni 1620. aastateni oli mõis Löwenwoldede valduses ning kuulus seejärel Bellingshausenitele. 18. sajandi keskel läks mõis pärandusena Stackelbergidele. Suurejoonelise mõisasüdame lasi aastatel 1760-70 välja ehitada krahv Otto Magnus von Stackelberg, kes tellis härrastemaja kavandi prantsuse arhitektilt J. B. Vallin de la Mothe´ilt. Mõisa peahoone valmis 1782. aastal. Alates 1917. aastast on peahoone varemeis. Peahoone juurde kuulus ka suur vabakujunduslik inglise stiilis park, mis on tänaseks valdavalt kinni kasvanud.

Sisestatud: 18.01.2014.