Mälestise tunnus

Lääne- Virumaa iseloomult kaitsekirik.

Mälestise kirjeldus

Viru-Nigula kirik (pühitsetud laevnike kaitsepühakule Nikolausele).
Algkavatis järgib Järvamaal kujunenud kirikutüüpi üksikasjadeni. Kolmetraveelisele ning võrdsete löövikõrgustega pikihoonele lisandub idas väiksem kvadraatne kooriruum (algselt nähtavasti vaid koor võlvitud), läänes neljatahuline torn ja lõunaküljel võlvitud eeskoda. Säilinud lõunaportaali profiilis on ümarvööt ja rihv (anal. Järva-Peetri kiriku põhjaportaal). Käärkamber puudus. Ainukesena Virumaal avaneb tornialune võlviruum kõrge kaare abil kesklöövi (võlviti 15. sajandi algupoolel) ja tal on portaali kohal (neogooti ümberehitus) kitsas püstaken, mis rõhutab tornifassaadi ja ruumikompositsiooni pikiteljel. Madalal tornil oli kelladega platvormkorrus, mis täitis kaitseülesannet. Samuti oli kaitseülesanne lõunaeeskoja võlvipealsel, kuhu pääses kõrgel paikneva ukse kaudu redeli abil otse kirikust. Müüritrepp lääneseinas ühendas kiriku torniga ja hiljem võlvitud pikihoone võlvipealsega. 15. sajandi võlvidest säilinud konsoolid pikihoones lähtusid Põhja-Eesti eeskujudest ja väikesed püramiidjad konsoolid koori algvõlvis lähtusid vahetult Järvamaa 13. sajandi lõpuveerandi eeskujudest.
15. sajandi teisel veerandil ehitati Tallinna eeskujudel koori idaseina tihedalt profileeritud sakramendiniśś; läbi seina ulatudes avaneb see hostia eksponeerimiseks ka välisküljel.
(Villem Raam, Eesti arhitektuur II, 1997)

Mälestise asukoha kirjeldus

Asub muistse Kunda ja Mahu sadama lähedal, on iseloomult kaitsekirik ja arvestas patroniitsiumi kohaselt esmajoones laevnikke ja rannarahvast.

Mälestise ajalugu

Ehitati tõenäoliselt 13. sajandi algul.
Rootsi-Vene sõjas sai kirik raskelt kannatada (1657); võlvid koos tugedega ja portaalid purustati. 1660. aastail ehitati uus võlvlagi. Vastavalt barokkajastule on sammastel ülespoole ahenev kuju, kõrge sokkel ja ristvõlvidel rõhtne kiirujoon. Algselt madal torn sai praeguse kõrguse 1755. a. (kiviosa kõrgus 26,5 m). Kaotas II maailmasõjas tornikiivri ja katused (kiiver taastati 1988. a.).

Kaitsevööndi ulatus

Viru-Nigula kiriku kaitsevööndiks on 50m maa-ala kiriku väliskontuurist alates.