Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aavere mõisa park
Mälestise registri number 16074
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku, mõisaansamblit ümbritseva pargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise kirjeldus


5,2 ha park on vabaplaneeringuline, puiesteedega; peahoone ees on avar väljak. Maanteelt saab alguse pikk allee (saar, vaher, tamm), mis lõpeb peahoone ees avara ringteega piiratud väljakuga. Peatee on orienteeritud peahoone esifassaadi keskteljele. Väljaku eesservas on üksikud lehised, peahoone ees vanade pärnade paar ning tamm. Väljakul kasvab mitmeid pähklipuid ning nulg, mis on istutatud ilmselt 20 saj II p juhuslikult. Pärnad ja tamm sulgevad osaliselt hoone esifassaadi. Peahoone asub pargi vasemal serval. Park on ringsüsteemis peahoonele suunatud teedega. Teedelt oleks pargi hooldamise korral peahoone vaadeldav ka pargi kaugematest nurkadest. Park on osaliselt piiritletud alleedega (vaher, kuusk, tamm, saar) ja kiviaedadega. Alleed on kõigi teede ääres. Pargis kasvab pärni, vahtraid, tammi, saari, kuuski ja lehiseid. Majapidamishoonete vahel ja pargi äärtes kasvab kuuski. Viinavabriku juures kasvavad hõbepajud, lautade juures tammed. Pargiesise väljaku servas kasvab ka üks püramiidjas tamm. Esiväljakul viib hoone keskteljel põõsashekkidega jalgtee, mille keskosas ümmargune laiend. Häärberi taga suur küngas, millel kasvavad vahtrad. Pargi E osas on leitav tiigi asukoht. Ilma võsastumata oleks park küllalt valgusküllane ning avatud, vaid pargi paremas nurgas on olnud pargi tihedam osa. Suuremad lagedad osad on pargi kagu suunal ning hoone ees telgjoonest paremal.
Park on peale mõisa põlemist jäänud suuremas osas hooldamata ning võsastub. Paremini on nähtavad ning kasutamise tõttu ka säilivad puiesteed ning parki piiravad jalgteed alleedega. Hooldatakse osaliselt ka pargi eesosa.
(pargiankeet, 2005)

Sisestatud: 19.10.2009.

Mälestise ajalugu


Rajatud 19.s. II poolel.

Sisestatud: 19.10.2009.