Mälestise tunnus

Ühe Eesti suurejoonelisema ja silmapaistvaima varaklassitsistliku mõisaansambli park.

Kirjeldus

Keskmise suurusega, koos tiikide ja paisjärvega 8,25 ha. 18.s. alguse plaanilt on võimalik välja lugeda, et peahoone ette jäi ringtee ja hooneid ümbritses muruväljak. Pargi lõunaosas oli puuviljaaed ning kirdesse juurviljaaed. Tee ääres puiestee, millest tänaseks säilinud üksikpuud.
Tänaseks on muruväljak säilinud, millel kaks vana põlistamme ja hilisematest istutustest mõned puud. Vana karjakastelli kohal kasvab loodusliku uuendusena kasvamajäänud puudetukk. Tiibhoone tagune pargiala vabakujunduslik, kuid säilinud on teedevõrgu fragmendid regulaaraiana paiknevast puuviljaaiaajast.(praegu kooliaed)
Park keskmise liigirikkusega - 9 liiki okaspuid- ja 43 liiki lehtpuid – ja põõsaid. Põhipuuliigiks on valdavalt vaher ja saar, lisaks tamm, pärn, pajud, kask toomingas. Küllaltki palju on okaspuid. Pargis kasvab sahhalini kirburohi ja katkujuur

Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 5 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Kiltsi pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tiigilendlane, Nattereri lendlane.(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline vää rtus detektor-uuringute põhjal”, 2009)

Ajalugu

Rajatud 18.s. algul.