Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiltsi mõisa park
Mälestise registri number 16080
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 443
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Ühe Eesti suurejoonelisema ja silmapaistvaima varaklassitsistliku mõisaansambli park.

Sisestatud: 28.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega, koos tiikide ja paisjärvega 8,25 ha. 18.s. alguse plaanilt on võimalik välja lugeda, et peahoone ette jäi ringtee ja hooneid ümbritses muruväljak. Pargi lõunaosas oli puuviljaaed ning kirdesse juurviljaaed. Tee ääres puiestee, millest tänaseks säilinud üksikpuud.
Tänaseks on muruväljak säilinud, millel kaks vana põlistamme ja hilisematest istutustest mõned puud. Vana karjakastelli kohal kasvab loodusliku uuendusena kasvamajäänud puudetukk. Tiibhoone tagune pargiala vabakujunduslik, kuid säilinud on teedevõrgu fragmendid regulaaraiana paiknevast puuviljaaiaajast.(praegu kooliaed)
Park keskmise liigirikkusega - 9 liiki okaspuid- ja 43 liiki lehtpuid – ja põõsaid. Põhipuuliigiks on valdavalt vaher ja saar, lisaks tamm, pärn, pajud, kask toomingas. Küllaltki palju on okaspuid. Pargis kasvab sahhalini kirburohi ja katkujuur

Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 5 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Kiltsi pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tiigilendlane, Nattereri lendlane.(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline vää rtus detektor-uuringute põhjal”, 2009)

Sisestatud: 28.09.2006.

Mälestise ajalugu


Rajatud 18.s. algul.

Sisestatud: 28.09.2006.