Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Varangu mõisa peahoone
Mälestise registri number 16087
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 446
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis mõisahoone (108027872)

Inspekteerimised(7)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 16.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor, Kaarel Truu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Varaklassitsistliku stiiliperioodi arhitektuuripärandi ilmekamaid näiteid.

Sisestatud: 26.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Kahekorruselise kelpkatusega härrastemaja esifassaadi peamiseks ilmestajaks on nelja toskaana orderis poolsambaga ehitud keskrisaliit. Suure raadiusega ümardatud originaalsete sepisvõredega hoone nurgad on raamistatud paarispilastritega. Rõhtjaotust toonitab lihtne korrustevaheline vöö. Erandlikuna toetub katusekarniis laiale segmentkaarakende ning keskrisaliidi osas triglüüfidega friisile. Aknad on kaunistatud laiade krohvpiirete ja lukukividega. Soklikorruse akendel on tihe 10-osaline raamijaotus. Portaalikujulise peasissepääsu tõstavad esile profileeritud raamistus ja plastilises stukkdekooris põlluviljakusmotiivid supraportel. Keskkoridoriga soklikorrus võlvitud servjoon- ja silindervõlvidega. Ümardatud nurkadega saal jt. esindusruumid asuvad teisel korrusel. Teisel korrusel on säilinud ka algseid seinamaalinguid.

Sisestatud: 28.12.2005.

Mälestise ajalugu


Puust härrastemaja kõrvale asuti juba 18.s. lõpul ehitama siiani eksisteerivat krohvitud paekivihoonet (vt. Varangu mõisa ajalooline õiend) Mõisaansambel kuulub ühte rühma Liigvalla, Salla, Väätsa jt. naabrusesse jäävate, arvatavalt Tartu arhitekti ja ehitusmeistri J. H. B. Waltheri projekteeritud mõisahoonetega. 1792. a mõisa ehitamise ajal said peahoone, tõllakuur, ja ait vene raudplaat katuse. 1860 asendati need katused moodsa valtsplekk katusega. 1988 asendati katus kivikatusega. 1999 seati korda karniisikivid, katusekonstruktsioonid ja paigaldati uus plekk-katus.
Mõisa viimane omanik oli Anna Marie Amanta von Benckendorff (1887-1972). Nõukogude ajal oli peahoones kuni 1960ndate keskpaigani kool, seejärel Järvamaa Metsamajand.1970-80tel aastatel seisis hoone tühjalt ning muutus katkise katuse tõttu pooleldi varemeiks; sisse kukkus enamik peakorruse lagedest ja hävis hulk stiilseid interjööre. 1990te aastate lõpul siirdus mõis eravaldusse ning seda on osaliselt restaureeritud (uued katused, uued aknad jne).

Sisestatud: 15.12.2005.

Kaitsevööndi ulatus


vt. kaardilt LISA 1 Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid

Sisestatud: 21.02.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vt. kaardilt LISA 1 Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir

Sisestatud: 24.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


vt. kaardil LISA 1 Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.

Sisestatud: 25.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


vt. kaardil LISA 1 Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.

Sisestatud: 25.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


vt. kaardil LISA 1 Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.

Sisestatud: 26.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


vt. kaardilt LISA 1 Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piir.

Sisestatud: 26.10.2006.