Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vao tornlinnus
Mälestise registri number 16092
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 448
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.09.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Vasallilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Väga hästi säilinud tornlinnus ning kontsentreerituim kaitseehitis.

Sisestatud: 12.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Ruudukujulise põhiplaaniga neljakorruseline tornehitis, plaanis jaotamata ühe ruumiga. Küljepikkused on enam-vähem võrdsed (9,6 kuni 10,1 m), kõrgus keldripõrandast karniisini 13,1 m. Seinte paksus on all 1,3-2,4 m, ülakorrusel umbes 1 m, seega suurem kui tavalistel mõisahoonetel. Peatähtsus oli kaitsefunktsioonil, elutegevuseks vajalikud detailid olid sekundaarsed. Kaitseiseloom avaldub kõrges sissepääsus teisele korrusele (algselt maapinnast 3 m) läbi idaküljel paikneva riivpalgiga suletava ukseava. Riivpalgiga sulatavad on olnud ka trellitatud ja luukidega varustatud aknaavad samal korrusel. See oli lääniisanda töö- ja esinduskorrus. Sealt pääses mööda müüritreppi kolmandale, põhiliselt elukorrusele, mille loodenurgas oli kamin ja põhjaküljel aknaniśis lavatoorium, samuti prill-plaadiga dansker, mis on varustatud tulirelvadele mõeldud laskepiludega. Ka koduseid jumalateenistusi viidi läbi kolmandal korrusel. Neljandale, kaitse- ja vahipidamiskorrusele viis müüritrepp. Kaitsekorruse kõigis seintes oli kolm väikest ühelaiust kaarava. Toidu ja muu moona panipaigaks ettenähtud esimesele korrusele viis samuti kitsas müüritrepp. Keskpiilariga esimest korrust ja lisatoeta teist korrust katavad paekivist ristvõlvid, ülakorruseid puitlaed.
Linnus restaureeriti 1986. a. (arhitektid U. Arike ja M. Rähni).
(Kalvi Aluve, Eesti arhitektuur III. Tln., 1997)

Sisestatud: 12.04.2011.

Mälestise ajalugu


Rajatud 15. sajandi lõpus; ajamäärangut toetab Vao mõisa tekkeaeg 1442. a., samuti lavatooriumi redutseeritud kuju, ülalt veeliistudega kaitstud aknad (sarnaselt samaaegsete Tallinna linnamüüri tornidel ja Haapsalu linnuse välistornil) ning sarnasus Kiiu tornlinnusega 15. sajandi lõpust. Ehitatud ühes järgus; oletatavat ringmüüri leitud e ole.

Sisestatud: 12.04.2011.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Vao_vasallilinnus

Sisestatud: 19.05.2011.