Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, J.Winter, 1630 (dolomiit, õli)
Mälestise registri number 16112
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 503
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Linda Lainvoo

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Kivi, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui unikaalne raidtehnikas altarisein 17. sajandist, näide Haapsalu väljapaistva varabarokse meistri, kiviraidur Joachim Winteri loomingust

Sisestatud: 26.11.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 503

Sisestatud: 26.11.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, dolomiit, pronksvärv, õlivärv, kullatis.
Tehnika: nikerdatud, raidtehnika, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: Joachim Winter, Haapsalu
Dateering: 1630
Mõõtmed: suurim laius ca 254 cm; allosa laius ca 182 cm, samba kõrgus 89, 5 cm, baas 17 x 17 cm, Kristuse ristimine ca 32, 5 x 32 cm, Kristus Ketsemani aias 74 x 63 cm, alumine keerub ca 36 x 37 cm, ülemine keerub ca 20 x 48 cm, tekstitahvlid ca 32, 8 x 28, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): ANNO M. DC. XXX DEN. İ. SEPTEMB. HAT H∙HANS BALHORN DİES ALTAR GODT ZV EHREN. VND ZVM ZEVG NİS SEİNES CHRİST LİCHEN GLAVBENS İN DİESER KİRCHEN GE GEBEN VND AVFFSET ZEN LASSEN (vasakpoolsel tekstitahvlil, vt. foto vasakul); ABBA Mİ PATER TV OMNİA POTES Sİ POSSIBİLE EST TRANSEAT A ME CALİX İSTE VERVNTAMEN NON SİCVT EGO VOLO: SED SİC VTTV. MATTHAE: Z6 MAR: 14. LVC: ZZ. (parempoolsel tekstitahvlil, vt. foto keerubiga); Ristilöödu nimesildil: INRI. Retaabli tagaküljel õlivärviga kirjutatult: 1956 HALLKIVI LEMBRA RÄLI LEPSON
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdumist, kulumist, värvikadusid, pronksvärv oksüdeerunud, vasakpoolse sambabaasi nurk murdunud, krutsifiksil Ristilöödu varbad murdunud, käsivartel murdekoht; Kristuse ristimine: pehkinud, tugevasti määrdunud, värvikadusid, Johannese käsivars paigast ä
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pahkmikdekoori, figuraalplastika ja tekstitahvlitega kõrge retaabel,
monteeritud üheksast plokist. Esikülje kujutised: figuurigrupp „Jeesuse ristimine“ (soklil, vt. foto ülal vasakul); keerub, pea kohal väike kuusnurkne täht, külgedel reljeefkirjaga tekstitahvlid (predellal); reljeef „Kristus Ketsemani aias“ (vt. alumine foto vasakul), väiksem keerub, peremärkidega annetajavapid (vahekarniisi otstes); krutsifiks (pealmiku piklikus kaarjas orvas); Ülestõusnu võidulipuga kuju (tipus).
Joachim Winter († 1657?) – varabarokiaegne Haapsalu kiviraidur. Tegutses Eestis (1628. aastast Jacob de la Gardie teenistuses) ja Rootsis. Temalt Haapsalu Jaani kiriku altar, Noarootsi kirikus epitaaf, Pühalepa kirikus kantsel.

Eesti kunsti ajalugu. 2. Tallinn, 2005, lk. 329-330: Joachim Winteri töökojas Haapsalus valmis 1630. aastal üks varasemaid uuetüübilisi altareid, Haapsalu Jaani kiriku altar. See altar on Eestis erandlik oma materjali – paekivi tõttu. Kuigi ka arhitektooniliseed puitaltarid imiteerisid mõnikord kivi, suutsid puunikerdajad pakkuda lühemat valmimisaega ning oletatavasti ka odavamat hinda.
Kohalikus kontekstis on erandlik ka Haapsalu altari programm – selle keskmes on stseen Kristusega Ketsemani aias. Kõrge sokli kesktahvli keskel on inglipea ning vasakul tahvlil saksakeelne tekst: ANNO M. DC. XXX. DEN. I SEPTEMB. HAT H. HANS BALHORN DIES ALTAR GODT ZV EHREN VND ZVM ZEVGNIS SEINES CHRISTLICHN GLAVBENS IN DIESER KIRCHN GEGEBEN VND AVFGSETZEN LASSEN – “1930. aasta 1. septembril on H. Hans Balhorn selle altari Jumala auks ja oma kristliku usu tunnistamiseks sellele kirikule annetanud ja üles seada lasknud.”
Paremal tahvlil on ladinakeelne tekst: ABBA MI PATER TV OMNIA POTES SI POSSIBLE EST. TRANSEAT A ME CALIX ISTE. VERVNTAMEN NON SICVT EGO VOLO. SED SIC VT TV. MATTHAE: 26 MAR: 14 LVC: 22 – “Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad! Mt: 26, 39; Mr 14, 36; Lk 22, 42”.
Altari tellis Haapsalu bürgermeister Johannes Balhorn, peakorruse talastikku kroonivad tema majamärgid. Altari programm rõhutab luteri õpetust, usku Jumalasse ja lootust Jumalapoja vereohvri läbi saadud lunastusele. Isiklik pöördumine, majamärgid ja programm näitavad, et tegemist on epitaaf-altariga. Usutunnistust ja enese Jumala hoolde usaldamist väljendab ka altari jalamil asuv puust nikerdatud skulptuurigrupp “Kristuse ristimine”, mis seostub Matteuse evangeeliumi kirjakohaga: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel” (Mt 3, 17), aga ka kesktahvli Ketsemani aia stseen. Evangeelsele kirikukunstile iseloomulikult on kujutatu sisu üle korratud predellale kirjutatud tekstis.
Altari teisel korrusel on Kristuse ristisurm ning kroonil demonstreerib võidulipuga triumfeeriv Kristus, et usk Jumalasse saab tasutud. Retaabli üleminekukohtade heledad inglipead näitlikustavad Johannese Ilmutuse sõnumit inglitest kui Jumala saadikutest, kes kannavad häid hingi Paradiisi.
Põhikorruse kõrgreljeef “Kristus Ketsemani aias” on kompositsioonilt kohmakas, kuid ükshaaval väljanikerdatud rohuliblede ja puulehtedega taust on teostatud tundlikult. Peakorrust flankeerivad joonia sambad, mille tumbad on kaetud teemantkvaadriga. Kristlikus kunstis sümboliseerib teemant tugevust ja kindlat usku. Kesktelje peateema on heledast kivist, kuid külgfiguurid on tumedaks värvitud ning väljavenitatud kõhrornamendist joonistuvad välja kongusninalised maskaroonid. Ka altari pealmikule on iseloomulik ornamendi siluetiga mängimine ja tähenduse loomine selle kaudu. Kristus ei talla jalgupidi otseselt lohemaol, vaid osavalt modelleeritud kõhrornament loob illusiooni alistatud draakonist. Kokkuvõttes lõhub pillav maneristlik pahkmikornament hästikomponeeritud arhitektoonilise raami staatilisuse. Haapsalu Jaani kiriku altari ülesehituse ja selle viilu kujunduse eeskujuks olid Wendel Dietterlini (1598) ja Gabriel Krammeri (1600) arhitektuuriraamatud.

H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII – XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 179: XVII sajandi I poolel tõusis Tallinna raidkivimeistrite kõrval esile peamiselt Haapsalus töötanud meister Joachim Winter (surnud 1664 Haapsalus), kes töötas seal aastast 1628 ja oli Jakob De la Gardie teenistuses. Kohalike tellimuste kõrval töötas ta ka Rootsi losside jaoks.
Winteri tähtsamateks Eestis säilinud töödeks on suur altar Haapsalu linnakirikus aastast 1630, epitaaf Noarootsi kirikus
aastast 1630, ristimisnõu Haapsalu koduloomuuseumis aastast 1634 ja kantsel Hiiumaal Pühalepa kirikus aastast 1632. J. Winteri tööde arhitektuurne kompositsioon, ka kohatine dekoori laad ning käsitlus (ristimisnõu) kuuluvad õieti veel põhjamaade renessansskunsti valdkonda, kuid tema teistes töödes (eriti Haapsalu kiriku altaris) kõlama pääsev lopsakas modelleering figuuride, maskide ja peade vormimisel, rõivaste drapeeringud, samuti kogu tundeskaala on kantud juba baroksetest tõekspidamistest, baroksest tundepuhangust. J. Winteri reljeefide fooni looduslüürika, pehmelt modelleeritud maastikumotiivide ja üksikute õite tundeküllase käsitluse kõrval mõjuvad just tema dekoratiivvormid barokselt.

Haapsalu linnakirik. Tallinn, 1913, lk. 7: Bürgermeister Johannes Bahlhorn laskis 1. septembril 1630. aastal linnakirikusse wäga ilusa kiwist altari seada. Altari tagumine jagu näitab Ristijat Johannest, Jeesust ristimas, keskmine jagu: Jeesus palub Ketsemane aias, ülemine jagu: Jeesust risti peal; altari ülewal otsas on Ülestõusnud Õnnistegija, aukrooniga ja wõidulipuga.
Samas, lk. 11: 8. oktobril 1779 laskis kiriku-eestseisja Jean Koch altari äraparandada ja uuesti wärwida.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 26.11.2007.