Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, Fr.Weiss, 1707 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16113
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 504
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule omase kunstilise kujundusega kantsel - barokse nikerduskunsti meistriteos 18. sajandist

Sisestatud: 27.11.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 504

Sisestatud: 27.11.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv, kullatis.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: arvatavasti Dietrich Walter
Dateering: 1707
Mõõtmed: kantsli kogukõrgus ca 260 cm, korpusetahu laius ca 40 cm, tekstitahvel: valgusmõõt 95, 6 x 49, 5 cm, rinnatise laius 14, 2 – 15, 5 cm; rosetid ca 14, 3 cm x 12; ca 13 x 12 cm; ca 13, 5 x 13 cm; rippdetailid allääres (vasakult): 22 x 41 cm, kobara kõrgus c
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): figuuride all: S. PAULUS, SALVATOR, S. JOHANES., S. ANDREAS. Kõlaräästa serval (vt. foto vasakul): Seydt Aber Thäter. Deo Wort und nicht Hörer Allein. Seinatahvlil: A?o: 1707: im Oc- tobr hat des Wol- weißen: S. H: Ge- richts vogt. Hans Medels nachge- laßene frauw wit we Die Erbahr viel ehr und Tügent sahme f Dorothea König zür Ehr Got tes: v. der Kirchen zierd diese Kantzell ver- fertigen: v. Anßsetzen laßen
Kantslijala ülaservas tušikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 7 V 504, roidel valge värviga: 26
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, määrdunud, torkeauke, puidukahjustusi, korpuses, trepirinnatises ja trepis akuutne(?) mardikkahjustus, vasakult esimese, teise ja viienda apostlikuju kinnitus logiseb, Andrease risti diagonaalharu kadunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokne nikerdatud apostlifiguuridega kantsel kõlaräästaga,
kujud korpusel (vasakult): nimetu apostel - paremas kaenlas raamat, vasak käsi toetub pikavarrelisele tagurpidi ristile(?); apostel Paulus – paremas käes püsti mõõk, vasaku kaenla all raamat; Kristus (Lunastaja) – parema käega õnnistab, vasakus hoiab valitsusõuna; apostel Johannes – parema käega hoiab lahtist raamatut, vasakus käes karikas; apostel Andreas – parem käsi hoiab raamatut, vasak toetub ristivarrele. Kolm korpuseliseeni akantuslehega, kaks – tupsude ja rosettidega. Ülakarniisi all neli plastilist keerubit (vt. foto paremal) ja üks roosiõiega ehisdetail. Kantslijalaks sale lõigatud nurkadega post. Kõlaräästas kuuetahuline, servas viis akantuslehte, kaks keerubit, kaks rosetti, tipus – võidulipuga Ülestõusnu.
1978. tehti kantslil mardikatõrjet, 1979 puhastati RKM maalirestauraatorite poolt. 1997 konserveerisid kantslit AS KAR Grupp restauraatorid, toimus: antiseptimine, pehkinud puidu tugevdamine, puhastamine, värvikihi kinnitamine, murdunud detailide kokkuliimimine, kõlaräästa konstruktsiooni uuendamine jm. (vt. aruanne Muinsuskaitseametis).

Haapsalu linnakirik. Tallinn, 1913, lk. 9: 1707. a. laskis kohtuniku Hans Medel’i lesk Dorothea König „Jumalale auuks ja kirikule iluks“ uue kantsli teha.
P. Ehasalu, K. Sibul. Hanila kiriku kantsli restaureerimine (ettekanne): Sten Karlingilt pärineb altari ja kantsli teostuse omistamine Friedrich Weissile, Königsbergist pärit kujurile, kes sai Pärnu kodanikuks 1708. aastal. Samale meistrile omistab ta ka Haapsalu kiriku kantsli, mis oli annetatud 1707. aastal... Hiljuti päevavalgele tulnud andmed lasevad Karlingi atribueeringu paikapidavuses kahelda.
1709. aasta 13. juulil on Haapsalu bürgermeister saatnud vastukirja Eestimaa kindralkubernerile, milles kurdetakse, et Haapsalu kodanik, skulptor Dietrich Walter ei ole täitnud oma tööülesandeid, samal ajal aga on tegev Hanila kirikus altari ülesseadmisega (EAA f. 1, n. 2, s. 721, l. 73, 73p). Kuivõrd samast ajast ja sama meistri poolt on teostatud ka Hanila kantsel, võib nii kantsli kui altari teostajaks pidada Dietrich Walterit. Ei ole kahtlust, et ka Haapsalu Jaani kiriku kantsli autoriks on sama meister. Kes oli Dietrich Walter?
Dietrich Walter oli Stockholmist Riiga saabunud kujur ja puunikerdaja, kelle tegevuse kohta Riias leiduvad andmed alates 1679. aastast.... 1692. aastal sai ta Riia kodanikuks ja ehitas endale maja, Riia jakobi kiriku lähedal oli tal ka oma töökoda.... Haapsalusse jõudis Dietrich Walter arvatavalt 1701. aastal, mil ta esmakordselt allikates äramärkimist leiab (Jaago 1999). Walteri siinne tegevus jäi suhteliselt lühiajaliseks, kuid tundub, et Lääne-Eestis ja saartel oli ta tol ajal väga produktiivne. Peale Hanila kiriku altari ja kantsli ning arvatavalt ka Haapsalu Jaani kiriku kantsli teostuse on vaid allikate kaudu teada, et 1709. aasta talvel on ta Saaremaal saanud tellimuse vapile ja altarile...
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.11.2007.