16119 Päikesekell, R.Haavamägi, 1924 (dolomiit, pronks)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Päikesekell, R.Haavamägi, 1924 (dolomiit, pronks)
Mälestise registri number 16119
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
X-koordinaat 6534702.45
Y-koordinaat 473559.52
Mälestise vana number 5-k
Päiksekell Autor Tõnis Padu Kuupäev 20.05.2005
Päiksekell Autor Tõnis Padu Kuupäev 20.05.2005 Päiksekell Autor Tõnis Padu Kuupäev 20.05.2005 Päikesekell. Tõnis Padu foto 29. sept 2010 Üldvaade. Foto: Kadri Tael 7.06.2019
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 36, (RTL 1997, 163/164, 916) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.10.21

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Kell, Ajanäitaja, Skulptuur.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui nimeka skulptori Roman Haavamägi kunstiliselt kujundatud dekoratiivne raidkiviteos. Mälestis moodustab osa Haapsalu promenaadi ajaloolisest väljanägemisest.

Sisestatud: 16.08.2019.

Kirjeldus


Päikesekella alumise ringi läbimõõt 190 cm, kella kõrgus 111 cm, ülemise osa läbimõõt 48 c,, seieri kõrgus 17 cm.

Sisestatud: 16.08.2019.

Ajalugu


R. Haavamägi kujundas 1924–1925 viie bareljeefiga päikesekella, mille iga tahk sümboliseeris inimelu eri etappe. Kell valmis ungru dolomiidist ning motiivide idee oli kunstnik saanud tsaariajal De la Gardie lossis olnud kivivaasilt, mis 1917. aasta revolutsiooni käigus lõhuti ning mille tükid pärast mitmel pool vedelesid. Päikesekell hävis 1945. aastal, 1960. aastal skulptor taastas selle.

Sisestatud: 16.08.2019.