Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, 18/19.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16123
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 9-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastuomase kunstilise kujundusega polükroomne puunikerdusteos 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest

Sisestatud: 27.11.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1981 – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 9

Sisestatud: 27.11.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, kullatis, hõbetis.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: arvatavalt 18. sajand, osaliselt 19. sajandi keskpaik
Mõõtmed: kõrgus 82, 5 cm, laius 22 cm, sügavus 7, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): ristijalami tagaküljel tušikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 7 K 24
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ristilöödu kuju voluutja jalamiga ristil,
konserveeritud Ennistuskojas „Kanut“ (konservaatorid I. Pihelgas, E. Tedre) 2003 (vt. Konserveerimistööde kaart, 26. juuni 2003).
Toomkirikus.
Ennistuskoda „Kanut“. Konserveerimistööde kaart, ajaloolisest õiendist (P. Ehasalu): Haapsalu linnakirikule kuuluv seinale kinnitatav krutsifiks on dateeritud 18/19. sajandisse. Arvatavasti on varasem – 18. sajandisse kuuluv heatasemeline nikerdatud Kristuse figuur ning krutsifiksi allosa akantusevormiga konsool, hilisem aga puitristi osa.... 1888. aasta kiriku varaloend annab teada ühe altarikrutsifiksi ning ühe hõbetatud krutsifiksi olemasolust. 1897. aastal leiab äramärkimist suur altarikrutsifiks (ein grosses altar-crucifix), üks väike altarikrutsifiks lossikiriku käärkambris ning üks väike pronksist krutsifiks ein kleines bronze-crucifix. Viimatimainitud krutsifiks on tõenäoliselt identifitseeritav vaadeldava krutsifiksiga, mille viimane viimistluskiht on samuti pronksvärv. Tõenäoliselt on krutsifiksi uuendatud 19. sajandi keskel ning seostub kiriku juures 1858. aastal toimunud ehitustöödega...
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 27.11.2007.